LISA KOMMENTAAR
17. oktoober 2016, 20:24
Milleks teietaolised peakski üldse lugeda oskama!? Haridus ja haritus! Misjaoks teile see?! Võeh! Minge aga oma mustade lagedega muldonnidesse tölpideks tagasi nagu Baer teie esivanemaid kirjeldas ja kuhu tänapäevalgi teid nii idast kui läänest ja lõunast ning põhjast suunatakse ja surutakse. Mida vähem teate ja asjadest aru saate, seda vähenõudlikumad olete ja kergem kah teid juhtida ja oma kasuks tegutsema panna.
16. oktoober 2016, 22:59
Noores põlves lugesin tohutult, nüüd, arvutiajastul enam mitte eriti, ma ei loeks raamatut arvutiekraanilt, see oleks jube!
16. oktoober 2016, 16:58
kui gümnasist vingub kohustuskiku kirjanduse peale, siis on selge, et gümnaasiumil peab olema mingi TASE. Kas gümnaasiumi peavad minema need noored, kes ei mõista , et gümnasium annab hariduse aluse . Liiga palju gümnasiste, samal ajal, kui kutseõppeasutused annavad vajaliku ettevalmistuse eluks ja ei pane piiri inimese arengule. Milleks koolis sundida kirjandust peale, kui tase ei ole veel nii kõrgel. Küll elu juhib inimese tema arengu teele ka ilma gümnaasiumita. Kui aju ärkab.
16. oktoober 2016, 14:12
Kuna elu on praegu nii ohutu ja kerge, võrreldes kasvõi 50-60 aasta taguse ajaga, siis mis mõtet on panna lapsi lugema hullult raskest elust. Enamus neist ei tajugi, et see oli nende vanavanemate jaoks reaalsus. Võib-olla oleks kogu selline lugemine pigem ajaloo tunni temaatika. Mitte mõttetud aastaarvud kuupäevalise täpsusega, vaid teatud sajandite ajal elatud elud.
Kirjandus võiks aga käsitleda teemat hoopis teisest küljest: mismoodi on läbi aegade kirjutatud ja mida on oluliseks peetud ja miks. Selle selgitamiseks ei peaks läbi lugema tervet hunnikut raamatuid, kui sa just lugemisfänn ei ole. Õpetaja selgitaks. Võtke siis selleks Balzac või Maugham või Tolstoi. Kui koolis tahetakse erinevatest kirjutamise tehnikatest kirjanduse tundides rääkida, siis seda on võimalik teha ka ainult õpetaja harituse baasilt. Mina ei armastanud kohustuslikku kirjandust, tundus kuidagi nüri lugeda käsu peale. Praegu loen igal vabal hetkel ja kõikvõimalikke autoreid. Isegi Tõe ja õiguse olen nüüdseks läbi lugenud, kuigi see ei kuulu mu lemmikute hulka. Sama pean ütlema Isa Goriot kohta. Balzaci on eesti keeles 15 paksu köidet ja seal on märksa põnevamat teksti, kui Isa Goriot. Ähmaselt meenub praegu, et see lugu oli justkui roiskuva kapitalismi näidisena kavva võetud. Sama käib kogu tollase kohustusliku kirjanduse kohta: noorte ideoloogiat üritati kujundada kirjanduse abil. Sellepärast olid nimekirjas ka kuulsad vene kirjanikud. Kusjuures mitte sellepärast, et need teosed olid head, vaid peamiselt sellepärast, et need demonstreerisid vene rahva suurust ja vägevust.
Arvan, et nooremates klassides peaksid lapsed küll raamatuid lugema, lihtsalt lugemisoskuse omandamiseks ja arendamiseks. Vanemates klassides võiks olla kirjandusteooria ja lugeda võiks seda, mida ise tahad. Ja kui ei taha, ära loe. Vaatamata sellele, et minuealisi sunniti käsu korras kõike lugema, on meiegi seas palju neid, kes praegu ei loe üldse või siis loevad nt ajalooga seonduvat või teaduskirjandust. Selliseid segaseid, nagu mina, kellel lisaks tekstile jookseb veel silme ees ka pilt toimuvast, kui raamat on hea, on vist vähe. Ja kui pilt jooksma ei hakka, siis viskan raamatu nurka. Pole kas õige aeg lugeda või on raamat vilets.
Kirjandus võiks aga käsitleda teemat hoopis teisest küljest: mismoodi on läbi aegade kirjutatud ja mida on oluliseks peetud ja miks. Selle selgitamiseks ei peaks läbi lugema tervet hunnikut raamatuid, kui sa just lugemisfänn ei ole. Õpetaja selgitaks. Võtke siis selleks Balzac või Maugham või Tolstoi. Kui koolis tahetakse erinevatest kirjutamise tehnikatest kirjanduse tundides rääkida, siis seda on võimalik teha ka ainult õpetaja harituse baasilt. Mina ei armastanud kohustuslikku kirjandust, tundus kuidagi nüri lugeda käsu peale. Praegu loen igal vabal hetkel ja kõikvõimalikke autoreid. Isegi Tõe ja õiguse olen nüüdseks läbi lugenud, kuigi see ei kuulu mu lemmikute hulka. Sama pean ütlema Isa Goriot kohta. Balzaci on eesti keeles 15 paksu köidet ja seal on märksa põnevamat teksti, kui Isa Goriot. Ähmaselt meenub praegu, et see lugu oli justkui roiskuva kapitalismi näidisena kavva võetud. Sama käib kogu tollase kohustusliku kirjanduse kohta: noorte ideoloogiat üritati kujundada kirjanduse abil. Sellepärast olid nimekirjas ka kuulsad vene kirjanikud. Kusjuures mitte sellepärast, et need teosed olid head, vaid peamiselt sellepärast, et need demonstreerisid vene rahva suurust ja vägevust.
Arvan, et nooremates klassides peaksid lapsed küll raamatuid lugema, lihtsalt lugemisoskuse omandamiseks ja arendamiseks. Vanemates klassides võiks olla kirjandusteooria ja lugeda võiks seda, mida ise tahad. Ja kui ei taha, ära loe. Vaatamata sellele, et minuealisi sunniti käsu korras kõike lugema, on meiegi seas palju neid, kes praegu ei loe üldse või siis loevad nt ajalooga seonduvat või teaduskirjandust. Selliseid segaseid, nagu mina, kellel lisaks tekstile jookseb veel silme ees ka pilt toimuvast, kui raamat on hea, on vist vähe. Ja kui pilt jooksma ei hakka, siis viskan raamatu nurka. Pole kas õige aeg lugeda või on raamat vilets.
16. oktoober 2016, 11:27
lugege,lugege,nolgid.ainult arvutimänge mängides ja keskustes hängides jäätegi ajukääbiku tasemele,nagu suurem enamus teist tänapäeval kahjuks ongi.
16. oktoober 2016, 07:54
korda Mees kes naerab. kui esimest korda lugesin siis mõned kohad lasin üle. siis nägin selle teose põhjal filmi. asjad hakkasid paika loksuma. ja kui käisin Prantsusmaal siis oli see kõik nii selge, nii ehe, et sõnu polegi. natuke võiks noored mõelda, et raamat on hea asi. ja kui saad minna sinna kus kunagi need sündmused toimusid on veel äratundmise rõõm. praegu loen Talude tühjenemise aegu.
16. oktoober 2016, 18:35
Mõtlesin Su sõnade üle "asjad hakkasid paika loksuma."
Mu vanem laps, kes lõpetas koolid kümmekond aastat tagasi, ütles ükspäev umbes nii:
"Emps, vaata seal raamatus "Vanamees ja meri..."...
Ilmselt kunagi ei tea, millisel hetkel loetud raamat meid kõnetab :)
Mu vanem laps, kes lõpetas koolid kümmekond aastat tagasi, ütles ükspäev umbes nii:
"Emps, vaata seal raamatus "Vanamees ja meri..."...
Ilmselt kunagi ei tea, millisel hetkel loetud raamat meid kõnetab :)
16. oktoober 2016, 21:36
Nõus sinuga. Kooliõpilasel alati raamatut lugeda pole vaja vaid filmi vaadata.Kui raamat jama kiiresti üle lasta võibki. Saaks aru millest juttu ja kiirelt kaelast ära teema maas. Ei pea lugema mis keegi käsib , ikka enda huvile vastavalt.
16. oktoober 2016, 01:13
Kogu see inimeste tundma õppimine on jura ! Jätke rämps kirjandus ja vaadake Vice ja Zeitgeist filme.
16. oktoober 2016, 13:20
30. septembril, Must Kuu vandenõuteooriate uskujate arvates toob kaasa ülemaailmse hävingu ja Jeesus Kristuse teise tulemise
16. oktoober 2016, 17:35
Nagu ma aru saan,oled vist oma palga kannikabaaris sirgeks lasknud,et öösel laupäeva öösel kodus istud ja mürki pritsid?Mõtled vist ka selle peale,kuidas su karvajalast silmarõõm saab kanninuhtlust võõra mehe käest?
16. oktoober 2016, 00:29
Meie haridussüsteem toodab eluvõõraid naiivseid ja mitte elus hakkamasaavaid inimesi.Seda tsüsteemi tuleks kardinaalselt muuta nii,et igaühele valitakse tema võimetele vastav õpetamissuund.Noor inimene peaks õppima inimeste tundmist ja tegeliku elu õpetust.Ta peaks aru saama,mis on roosa udu ja mis on tegelikkus.Harivaid raamatuid on palju.Kohustusliku kirjanduse osas soovitaks George Fridmani "The next 100 years."
16. oktoober 2016, 00:10
Ei vastupidi. Teie kirjandusanalüütikud saate ise valesti aru. Miks noor peab lugema seda minevikku mida keegi teine on juba läbi elanud. Vaja oleks reaalset kirjandust, mis hariks. Näiteks bioloogia, geograafia, anatoomia, tehnika vms jura. Mitte see kõik vaid oleks testid mis igale ühele sobiks.
Praegune süsteem on Pink Floyd'i Another brick in a wall
Praegune süsteem on Pink Floyd'i Another brick in a wall
16. oktoober 2016, 00:32
Klassikalise kirjanduse lugemise vähesuses või paljususes pole probleem. Probleem on loetu mõistmises ja enda tarvis järelduste tegemises. mida aitab lahtimõtestada kirjandusõpetaja. Jah, loomulikult on selleks vaja väga tarka õpetajat. Klassikaline kirjandus edastab näiteid neist süžeedest, mis meist kõigiga nii või teisiti võib elus juhtuda. Kui tunned neid ca 27 süžeed ja sinuga juhtub neist üks või mitu, siis noorena sellise süžeega tutvununa ei pea sa "Ameerikat avastama" ja suudad elada juhtunu kergemini üle. Ärge nüüd vastu vaielge, aga tänapäevalgi on olemas Isa Goriot, Onegin, Pierre Bezuhhov ja kõik need tuntud persoonid klassikalisest kirjandusest. Ainult et sageli inimesed ei suuda taibata , et nad ise on üks neist. Julgen väita, et klassikalise kirjanduse tundjal on elus kergem elada, sest ta suudab analüüsida situatsioone. Ja nagu öeldud, süžeid on vaid 27.
16. oktoober 2016, 01:09
Nõukoguse inimese mõttemaailm ongi selline nagu kirjeldasid. Liialt mõeldakse oma tupe/riistaga ja vähem peaga. Chikatilo kohtus oma 1 kallimaga ja kuigi tal ei läinud kõvaks nad ikkagi hakkasid koos elama ja lapsi saama Cccp inimese mõttemaailm on väär. See üle elatu ja emotsioonid on rämps. Erinevalt cccp ajast on olemas kondoomid, filmid vms enese väljaelamis vahendid. Enam pole vaja mingit 1930's erootikat. Tõsiselt.
16. oktoober 2016, 01:10
minu komm lasti modeerimisele. Ainuke mis rääkis tõtt. Hale !
16. oktoober 2016, 13:13
Meie aja klassika: 23. detsembril avaldati nihilist.fm keskkonnas 85 000-tähemärgiline kirjutis, mis koosnes suures osas räigetest ja detailsetest suguühte kirjeldustest mehe ja laste vahel ehk laste vägistamisest.
16. oktoober 2016, 13:10
Nt teadatuntud Kenderi raamat. Ilmselt sinu lemmik.
15. oktoober 2016, 23:53
1 õõvastavamaid teoseid oli "kuritöö ja karistus" :/
16. oktoober 2016, 13:09
Ju sellepärast on maailma klassikute top 10 sees;D
15. oktoober 2016, 23:00
Kõik need Meriliiyd, Marikad ja Mariod - teie puberteet ei ole midagi erakordset. Niikuinii on meie haridussüsteemis latt juba lastud ei tea kuhu, kui koolis oleks kohustuslikuks kirjanduseks ka vaid Kender, Lass jms, siis oleks allakäik veelgi kiirem. Vähem nutit ja ulmet, siis lähevad emotsioonid kupli all ka taas paika.
16. oktoober 2016, 09:31
Eestis polegi haridust.See,mida siin hariduseks kutsutakse,see tegelikult on feministlik katastroof.Järjest süvenev katastroof.
15. oktoober 2016, 20:23
Kirjandusklassika ei räägi kunagi möödunud sajandi põllutöödest või Eesti külaelust või 18.saj Pariisist. Raamatu keskmeks on alati inimene, tema emotsioonid - armastus, viha, lein; toimetulek oma valikutega.
Noor inimene kipub arvama, et kõik, mis temaga juhtub, juhtub maailma ajaloos enam-vähem esimest korda. Ja keegi ei mõista teda. Tegelikult on inimloomus sellesama Sophoklese aegadest saadik üllatavalt vähe muutunud. Sellepärast ongi inimeseks kasvamisel oluline lugeda raamatuid.
Noor inimene kipub arvama, et kõik, mis temaga juhtub, juhtub maailma ajaloos enam-vähem esimest korda. Ja keegi ei mõista teda. Tegelikult on inimloomus sellesama Sophoklese aegadest saadik üllatavalt vähe muutunud. Sellepärast ongi inimeseks kasvamisel oluline lugeda raamatuid.
15. oktoober 2016, 23:35
Inimemotsioonidest võivad need ju rääkida, aga hea näide on Tuglase novellid. Karakterid on tohutult lihtsad, naiivsed ja läbi nähtavad. Sisu võid ette aimata 3 lauset peale tegelase mängu toomist ja lahendused, mis tegelastele ei paista kuidagi pähe tulevat, on lugejale poole probleemi peal juba selged ja oh üllatus lõpuks jõutakse kas nendeni või kurva lõpuni, kus lahendusteni ei jõuta...
16. oktoober 2016, 02:14
ja veel tuhat korda olulisem on kôik see raamatutarkus lahtimôtestada - klassis, kodus - ainult siis saab loetust kasu.
15. oktoober 2016, 20:13
Kohustusliku kirjanduse puhul ei ole esmatähtis mitte keskkond (Eesti küla või 18.saj Pariis), vaid inimesed ja nende tunded ja tegutsemise motiivid. Ja need on sellesama Sophoklese aegadest väga vähe muutunud. See, mida me nimetame kirjandusklassikaks, on kõikehõlmavalt üldinimlik. Selle mõistmine on inimeseks kasvamise juures oluline.
Noored kipuvad arvama, et kõik, mis nendega juhtub, on ainukordne, on see siis esimene armumine, esimene südame murdumine, esimene lein, valikud ja nende t ... Ja keegi ei mõista neid. Tegelikult on see kõik olnud
Noored kipuvad arvama, et kõik, mis nendega juhtub, on ainukordne, on see siis esimene armumine, esimene südame murdumine, esimene lein, valikud ja nende t ... Ja keegi ei mõista neid. Tegelikult on see kõik olnud
15. oktoober 2016, 20:09
Noored tänagu õnne, et ei pea antiikaja noorte kombel Homerose eeposeid pähe tuupima. Nimetatud teosed olid hariduse aluseks sajandeid. Tänapäevastele aga meenud seoses Homerose nimega pigem Homer Simpson.
Samas, ega kõik ei peagi raamatuhuvilised olema. Inimesed on erinevad. Aga raamatuhuviga või mitte-huviga on ühtviisi mõttetu keksida.
Samas, ega kõik ei peagi raamatuhuvilised olema. Inimesed on erinevad. Aga raamatuhuviga või mitte-huviga on ühtviisi mõttetu keksida.
16. oktoober 2016, 11:18
Loll tunneb lolli ja kes teisele ütleb, see ise on. Ja kui sm. ise butthurt on, siis teised ei pruugi seda olla, sest pole nemad mitte moodsalt pded.
16. oktoober 2016, 01:18
Homer Simpson on päris kindlalt puistanud paalju rohkem filosoofiat kui mingi hoomo Homeros. Jätan nime meelde, vastik hoomo
16. oktoober 2016, 19:38
või nt. kuningas oidipust, no ei suuda seda kõik ju lugeda veel vähem muffigi aru saada
15. oktoober 2016, 19:41
pokemoni elulugu , ülesküntud näoraamat, hiirega hängides tippu ,
15. oktoober 2016, 20:04
ja selle peale on ka töö. raamat on Kummitarsan. nõme, nõme.
16. oktoober 2016, 13:03
Ivan Olsen on koolipoiss, kellel kõik kipub nihu minema – ta ei oska jalgpalli mängida ja pole hirmus nutikas, isa nõudmised tunduvad liiga suured ning pealekauba teised lapsed pidevalt kiusavad. Kuid äkitselt on tal võimalus lasta ühel soovil täide minna ning nüüd on ta teistest tugevam, osavam ja isegi sülitab kaugemale kui keegi teine. Aga kas see lahendab kõik probleemid?
15. oktoober 2016, 19:41
Noo, aga õppida tuleb! Ka varasemast ajast, mitte vaid sellest hedonistlikust perioodist, kus praegu tillerdame... Tuleb ikka tunda ja lugeda neid aegu!
15. oktoober 2016, 19:07
Haridus ei ole meelelahutus. Siiani on Euroopas meie üldharidus tugevamate hulgas, sest gümnaasiumi lõpetanud noor tunneb maailma ajalugu, maailma geograafiat, maailmakirjandust. Kool annab aluspõhja, hiljem saab igaüks otsustada, mida lugeda või mitte. Ei mõista, kuidas saab uhkustada, et kool on lõpetatud ilma ühtki raamatut lugemata. Paber käes, aga mõttemaailm olematu.
15. oktoober 2016, 20:39
Jah, proovi sa küsida kuskil midagi Eestist,keegi ei tea.Aga meie kui ka ei tea,siis oleme vähemalt kuulnud enamusest riikidest maamuna peal.
15. oktoober 2016, 18:49
Keskkooli lõpetasin umbes viie aasta eest, aga ühtegi raamatut ma küll läbi ei lugenud. Netist leitud sisukokkuvõtte järgi vastasin viiele ära ja lõpetasin medaliga :D
15. oktoober 2016, 19:04
Eestis ei võib lõputunnistused tühistada kui ilmneb näiteks: plagiaadikahtlus või kui on alust arvata , et osades ainetes on saadud positiivsed tulemused reaalselt tegemata töö eest!
Palju Õnne sulle Rob ja loodame, et lähed uuesti keskkooli lugema kohustuslikku kirjandust ja lõpedad keskkooli lõpuks ära.
Palju Õnne sulle Rob ja loodame, et lähed uuesti keskkooli lugema kohustuslikku kirjandust ja lõpedad keskkooli lõpuks ära.
15. oktoober 2016, 19:43
Hariduse tase pole teps mitte netis surfamise "võimekus". ja veel sellega hoobelda, et sain viie sisukokkuvõtte ettekandmise eest. Nii see riigike alla käibki, pehmete paberitega ülbed lapsametnikud. Ka baka tase kõrgkoolis on väike haridus. Vene ajal saadi diplomeid teadmiste ja mõttevõimelisuse eest. Palja lobaga dipolmini ei jõutud. Konveieriliinil ja Maxima poes riiulite vahel piisab ka mahaviksitud "viite" ja tutvuste kaudu noolitud keskhariduse paberi tasemest. Kahemõtteline labasus on kindlasti noortele "põnev lugemine". 90- ndatel täideti vabadusetuhinas kõrgkoolid nii olemasolevad kui kõik müügiks tekkinud era-omad suures osas tuhajuhanitega. Ja papri lõdvalt (vanemate rahakoti kaudu erakoolis) saanud tuhajuhanid arvavad , et on suured juhid ja oskajad. Nii riigike kreeni käänataksegi. Kui haridus nõrk, siis on postile saamise päästerõngas mingi eralond- targuta -eputa seal ja oledki "tähtis mees".
15. oktoober 2016, 21:48
Hei Rob, sellega, et sa koos oma "viiega" tegelikult tumba oled, ei tasuks eriti kelkida, jätad veel rumalama mulje endast :)
15. oktoober 2016, 18:36
Tõepoolest loeks pigem mingit huvitavat ulmekirjandust, kui seda, kuidas Oidipus enda ema k*ppis.
16. oktoober 2016, 09:48
Isegi va "Troonide mäng" on Oidipusest mingeid mõjusid saand, sest Oidipuse kese pold selles, kes keda pani, vaid kes ja mis asjaoludel midagi tegi ja mis olid selle tagajärjed. Tehti ka "Oidipuses" lähisugulastega sada imet - isatapud, vennatapud ja nii edasi.
15. oktoober 2016, 18:24
Minu jaoks oli maailma igavaim raamat "Tõde ja Õigus", küll ma proovisin aru saada. Järgnesid Tolstoi "Anna Karenina" ja Turgenevi "Mumuu". Kohutavad teosed tundusid need. Enamvähem kannatas isegi lugeda 400 lehte teost "Kuidas karastus teras", kuid need...
Alles nüüd, olles 45, saan raamatute mõttest aru, siis ei saanud.
Alles nüüd, olles 45, saan raamatute mõttest aru, siis ei saanud.
16. oktoober 2016, 00:21
Mis see nn terase karastus siis nii lugeda kannatas? Mina jätsin just selle muinasjuttu möga lugematta, nagu ka veel mõne nõukaaehse tola nagu see kibe-mõru jms.;)
16. oktoober 2016, 07:37
Sa oled koolis veel muudki tegemata jätnud peale "muinasjuttu möga lugematta" jätmise.
16. oktoober 2016, 01:01
Unustasin end lugema "Tõde ja Õigus" I osa, seda juba enne kohustust Oli ju ka lapsele seal palju huvitavat
16. oktoober 2016, 12:58
Võõrliigina Eesti maastikul huviga lugesin läbi "Tõde ja õigus". Väga meeldis ja sain ettekujutsust eestlasest, tekis üsna täpne ettekujutus, mis aastadega pole eriti muutunud,. Kahju kui ei osata väärtustada seda mida Tammsaare eestlastele on andnud. Aga ühes olen nõus, kui raamatu jaoks ei ole küps, lugeda on raske. Eks see Isa Gorio noorte jaoks ei ole aktuaalne, ja ma kaldud arvata, et nt Dante Jumalik komöödia samuti .
15. oktoober 2016, 17:50
Märkimisväärselt igavad olid Eesti 'staarajakirjanike' nt Tammsaare teosed, Shakespeare ja siis mingid juturaamatud kus kirjanik kirjeldab mingit ühte eset või inimest 3 lehte.
15. oktoober 2016, 16:52
Aga mina saan praegustest noortest aru. Ükskord hakkas mu südametunnistus piinama, et ma nii vähe paberraamatuid loen ja otsustasin seda viga parandada. Võtsin siis kätte Nahksuka juttude raamatu ja proovisin. Vist paarikümmend lehekülge suutsin lugeda. Rohkem ei suutnud. Ma olen harjunud, et mul tuleb elus korraga palju ja kiiresti infot omandada aga raamatu lugemine eeldab hoopis teist psüühikat. Kõigepealt peab aega olema, ei tohi kuskile kiirustada, ise pead rahulik olema. Aga Nahksuka juttudes kirjeldatakse mitmel leheküljel ühte metsatukka. Raske oli mingi lühike videoklipp teha, et aega kokku hoida (sorry, aga just selline mõte mul pähe tuli, kui lugesin raamatut ja imestasin, kuidas saab nii ebaefektiivselt ja vähe infot edastada)? Sai selgeks, et info edastamine-omandamine peabki aeglaselt ja ebaefektiivselt kulgema, et jõuaksid asja üle mõelda. Tänapäeva elus pole aega mõelda, tuleb tegutseda, kiiresti eesmärki saavutada. Nii et raamatute mittelugemises saab kõigele muule süüdistada ka meie praegust elustiili. Pidevalt tormame kuhugi, asjade üle mõelda pole aega. Aga õpetajatele soovin jõudu lastele lugemisharjumuse tekitamiseks.
15. oktoober 2016, 17:00
Nüüd küll ütlesid. Millega sa nii väga MEIE AJAL oled hõivatud, et su aju on täitsa unarusse jäetud? Ära nüüd ütle - tööga. Tööd inimesed on teinud alati, vene ajal pidi riigitööl käima ja õhtul lisa teenima, maal loomi pidada, juurvilju kasvatada, et talvel oleks mida lauale panna.
16. oktoober 2016, 00:28
Muidu on su juttul õigus. Ainult, et nõukaajal vabal hetkel poldki midagi lugeda peale juturaamatuid. Teabeteoseid oli praegusega võrreldes väga vähe, ajalehtedest oli, piltlikult öeldes ainult "Pravda" ja "Izvestija" ehk "Tõde" ja "Uudised" . Häda oli selles, et "Tõdes" pold uudiseid , oli ainult "tõde" ja "Uudistes" pold oma korda tõtt. Seepärast loetigi palju ilukirjandust.;)
16. oktoober 2016, 12:44
*Aga selle asemel oli täitsa normaalsed Teaduse teedelt, Mosaiik, Horizont, Nauka i žiznj, Vokrug sveta. aga meie ajal publitseeritakse palju, osa infost kordub, ja osa on täitsa rämps
16. oktoober 2016, 12:49
Sa tahad väita, et meie ajal noored loevad palju teaduslikke väljaandeid, iausa neelavad neid, noored, kes ei suuda elementaarsest tekstist aru saada!?
15. oktoober 2016, 17:20
Sa vaene kiirustav vana mees. Mul on terve seiklusjuttude sari läbi loetud ja mitmedki mitu korda. "Pioneere" Ja Preeriat" ei suudaks sa vist vaadatagi. Need raamatud viiksid su infarkti äärele.
15. oktoober 2016, 20:15
Tunnikontroll: kes oli Lobsõn? Mis raamatust?
15. oktoober 2016, 22:50
Kesk-Aasia avarustes. Autor Obrutšev.
Leopard Grelli. Mis raamatust?
Leopard Grelli. Mis raamatust?
16. oktoober 2016, 17:03
Obrutsevilt meeldib mulle Plutoonia ja Sannikovi maa. Kesk-Aasia avarustes eitunudunud nii huvitav. Nõukogude ulme oli suhteliselt heal tasemel.
S. 1991
S. 1991
16. oktoober 2016, 19:32
Jah, "Sannikovi maad" võis isegi uskuma jääda. Kuhu ikkagi lendavad linnud?
15. oktoober 2016, 19:07
Balzac on veel andekam, seal kirjeldatakse üht uduvihmast tilkuvat karniisi samuti mitmel leheküljel. Lugesin Balzaci läbi, kui olin väga haige, samuti ka gooti kirjas piibli, aastast 1902 vist. Terveks pole senini saanud.
15. oktoober 2016, 16:51
Mina arvan, et sõltub täiesti kirjandusõpetajast, kas ta suudab käsitletava teose huvitavaks teha. Selge on see, et möödunud aegade asjadest ei saa tänapäeva noored aru, sest nad lihtsalt ei tea sellest mitte midagi.
Siin ongi õpetaja osa- seletada lahti taust.
Ma arvan, et õpetajal on vabad käed raskema teose puhul kasvõi jutustada ümber teose sisu
ja anda igale õpilasele individuaalne mõtlemisülesanne. Või teha töö oma lemmiktegelase kohta.
Õpetaja võib ka öelda, et ma saan aru, et see tundub teile igav, aga iga arukas inimene peaks teadma, millest seal juttu on.
Aga eks kõige lihtsam on anda ülesanne lugeda kindlaks kuupäevaks raamat läbi ja vastata
küsimustele, näiteks "Mitu nööpi oli peategelase pluusil?"
Siin ongi õpetaja osa- seletada lahti taust.
Ma arvan, et õpetajal on vabad käed raskema teose puhul kasvõi jutustada ümber teose sisu
ja anda igale õpilasele individuaalne mõtlemisülesanne. Või teha töö oma lemmiktegelase kohta.
Õpetaja võib ka öelda, et ma saan aru, et see tundub teile igav, aga iga arukas inimene peaks teadma, millest seal juttu on.
Aga eks kõige lihtsam on anda ülesanne lugeda kindlaks kuupäevaks raamat läbi ja vastata
küsimustele, näiteks "Mitu nööpi oli peategelase pluusil?"
16. oktoober 2016, 17:55
Minul on näiteks väga raske seda primitiivset ühiskona mõista ja nende primitiivsete ajude "üllitist"!
15. oktoober 2016, 16:35
Olen nõus et lugeja võiks ise valida oma meele järgi midagi.inimesed on erinevad ja huvid erinevad.
15. oktoober 2016, 17:03
Siis ei saa paraku klassiga kirjandust arutada, kui igaüks loeb ise raamatut. Kindlasti lubatakse ka ise valida.
15. oktoober 2016, 16:11
Lõpetasin keskkooli 26a tagasi. Kevadel uurides poja 11.klassi kohustusliku kirjanduse nimekirja, oli üllatus suur, sest poeg peab lugema endiselt samu raamatuid. Saan aru, et klassikud jäävad klassikuteks, kuid pidevalt tuleb ju peale ka uut kirjandust. Arusaamatu, et see ei jõua kohustusliku kirjanduse hulka. Kas tänapäeva noort ikka kõnetab Balzac? Olen ise suure lugemusega, kuid paljusid nendest vanadest välisautoritest ei loeks ma enam isegi.
15. oktoober 2016, 16:41
Isa Goriot, Anna Karenina, Revident---need näen olevat 11 klassi repertuaaris.Vist olid need minulgi aastakümneid tagasi,aga ei mäleta,et lugenud oleks---tea küll,kuidas ma viiega läbi vedasin selle kirjanduse,mis nipiga kedagi haneks tõmbasin(?)
15. oktoober 2016, 18:14
vata, klassika ongi selle pärast klassika, et on ajatu.
Iseasi, kui mõni ei suuda paralleele tõmmata ...
"Isa Goriot" - väidad et aegunud?
Tõesti? Lugu halastamatust rahahaist, keda kasutavad ära tema tütreid, keda omakorda kasutavad ära nende armukesed ...
Ei ole tänapäevane?
Iseasi, kui mõni ei suuda paralleele tõmmata ...
"Isa Goriot" - väidad et aegunud?
Tõesti? Lugu halastamatust rahahaist, keda kasutavad ära tema tütreid, keda omakorda kasutavad ära nende armukesed ...
Ei ole tänapäevane?
15. oktoober 2016, 21:05
no ongi täiesti võõras selline rahahaide teema, masendav ja jälk, pealegi puudutab see tühist osa ühiskonnast, enamus on siiski normaalsed inimesed.
15. oktoober 2016, 16:05
omal ajal sai mindud eesti keele õpetajaga karvupidi kokku sest keeldusin kohustuslikku kirjandust lugemast. sai selgeks tehtud et igasugust jura ma lugeda ei suuda. lugesin muideks päris palju, paksem raamat oli minu paari päeva lugemine. muideks päris hea õpetaja oli
15. oktoober 2016, 15:10
Kui südamega lugeda, küll siis kõnetab ka. Maailma kultuur ja kirjandus on kasvanud sajandite jooksul, sellest on aja jooksul selitatud välja teosed, mis on tõesti lugemist väärt. Kaasaja kirjanduse osas sellist selginemist ei ole veel toimunud.
15. oktoober 2016, 14:41
lugemine üldse... Ma ei tea, mitu tuhat raamatut olen läbi lugenud ja ühtki ei lugenud vastumelselt. Vastumeelsus lugemisel tekib raamatu vastu, kui sa ei süvene lugemisse uudishimuga, huviga, ei ole isiklikult kohal.
Loomulikult on aeg ja võimalused muutunud. Meil ei olnudki muud kui raamatud ja lugesime neid ahnelt niipea, kui lugemine selgeks sai. Iga raamat oli elamus ja see huvi ei ole ka aastakümnetega kadunud. Võtad raamatu, elad sellesse täiega sisse. Oled autoriga kahekesi ja on huvitav, kas ta sulle midagi pakub, kas mõistad mõttelõnga...
Nüüd on raadio, telekas, arvuti ja miljonites lihtsat ajaviitekirjandust, mille puhul pole vaja süveneda, aru saada, neela ainult. Mis aga neist raamatutest su mõtetesse, hinge jaab?
Tahame või ei taha, kõik jääbki pinnapealseks, järjest rohkem vajab inimene naudingut väljastpoolt, mis kohe käes, otse öeldud, ära seletatud. Kes viitsib ridade vahelt midagi otsida, kui seda peaks olema!
Kõik on nagu hiina - hilbud: lõbus, kerge, ilus,glamuurne, värvikas, kättesaadav ja haara ainult järgmise järele.
Kas keegi usub, et sellises maailmas ajus midagi idaneb ja sunnib mõtlema?
Loomulikult on aeg ja võimalused muutunud. Meil ei olnudki muud kui raamatud ja lugesime neid ahnelt niipea, kui lugemine selgeks sai. Iga raamat oli elamus ja see huvi ei ole ka aastakümnetega kadunud. Võtad raamatu, elad sellesse täiega sisse. Oled autoriga kahekesi ja on huvitav, kas ta sulle midagi pakub, kas mõistad mõttelõnga...
Nüüd on raadio, telekas, arvuti ja miljonites lihtsat ajaviitekirjandust, mille puhul pole vaja süveneda, aru saada, neela ainult. Mis aga neist raamatutest su mõtetesse, hinge jaab?
Tahame või ei taha, kõik jääbki pinnapealseks, järjest rohkem vajab inimene naudingut väljastpoolt, mis kohe käes, otse öeldud, ära seletatud. Kes viitsib ridade vahelt midagi otsida, kui seda peaks olema!
Kõik on nagu hiina - hilbud: lõbus, kerge, ilus,glamuurne, värvikas, kättesaadav ja haara ainult järgmise järele.
Kas keegi usub, et sellises maailmas ajus midagi idaneb ja sunnib mõtlema?
15. oktoober 2016, 14:14
See on otseselt kooli tegemata töö kui õpilastel pole arusaama, et miks nad peaksid lugema midagi "tõsist ja igavat ja vanaegset" "Vana kirjanduse" lugemine annab noortele ettekujutuse kuidas see maailm, milles me täna elame, sai kunagi üles ehitatud. Piltlikult - noored on maailma tulevik. Kui seda maailma võrrelda meie vanemate poolt ülesehitatud hoonega mille oleme oma vanematelt elamiseks pärinud, kohati iganenud, kohati lagunenud ja remonti vajav ja mis veel - vaadake, kui msiis oma nooruse tarmukusega asume seda hoonet ümber ehitama, siis peame ilmtingimata teadma, aru saama, et kuidas see ehitatud on. Vastasel juhul laseme selle ümberehituse käigus kaela sadada, jääme vana maja varemete alla lõksu. Peame ikka teadma küll kus on vana maailma kandetalad, milline on selle vundament ja alles siis saame oma maailma ümber ehitama hakata.
Pildil loeb kena tütarlaps Sophoklest - ka tema on üks neist kes aimu annab kuidas meie maailm ehitatud on. Õppimine, lugemine ei saa seisneda ainult "elamuse" saamiseks. Lapsi tuleb lugema õpetada aga lugema õppimine ei seisne ainult tähtedest sõnade kokkulugemise oskuses. Lugemisoskus on võime teksti mõttest aru saada jne.
Pildil loeb kena tütarlaps Sophoklest - ka tema on üks neist kes aimu annab kuidas meie maailm ehitatud on. Õppimine, lugemine ei saa seisneda ainult "elamuse" saamiseks. Lapsi tuleb lugema õpetada aga lugema õppimine ei seisne ainult tähtedest sõnade kokkulugemise oskuses. Lugemisoskus on võime teksti mõttest aru saada jne.
15. oktoober 2016, 14:55
No sinul on küll palju sõnu aga mõtet aja tikutulega taga. Mis maailma üles ehitamine?!? Enamus seda kirjandust, mida sünge tarmukusega tuubitakse, oli omal ajal ajaviitekirjandus. Paljusõnaline oldi, kuna see oli moes ja inimesel polnud muud viisi pakutava edasi andmiseks. Samuti oli neil maa ja ilm aega lugeda. Täpselt samamoodi nagu teater oli kunagi kerge meelelahtutus, kuhu mindi mädanenud juurviljadega, praegu käiakse aga samu etendusi tähtsusest jäikade selgadega vaatamas kui sügavat kõrgkultuuri.
INTELLIGENTNE inimene võiks aru saada, et ajad on erinevad, inimeste tajud ja elutempo on erinev. Isegi 60-ndate aastate filmid on tänapäeva inimesele rasked vaadata, sest need on nii staatilised ja aeglased. See on osa arengust ja muutumisest.
INTELLIGENTNE inimene võiks aru saada, et ajad on erinevad, inimeste tajud ja elutempo on erinev. Isegi 60-ndate aastate filmid on tänapäeva inimesele rasked vaadata, sest need on nii staatilised ja aeglased. See on osa arengust ja muutumisest.
15. oktoober 2016, 16:18
Kurbloolisus ongi selles, et enamik inimesi lihtsalt viidavad talle "jumalast antud" aega. Kasutavad omas ajas olemasolevaid hüvesid, tegemata midagi tulevaste hüvede tarvis. Tõsi küll, panustavad "füüsiliselt" palgatöölisena väärtuste tootmisel, on lihtsalt ärakasutatavad innovaatiliste inimeste kätes, on küll osalised loomisprotsessis aga isiklikult loov ei ole. Kui tööstus lõplikult robotiseerub, nagu tendents on, siis, mida küll hakkavad tegema need loomevabad inimesed - muutuvad elunautlejateks-ülalpeetavateks?
15. oktoober 2016, 16:27
Paljudes nn ajaviideraamatutes (nt Eria, Collins, Bronte, Dickens, Dumas jt) on kajastatud, kuidas tol ajal oli maailm üles ehitatud. INTELLIGENTNE inimene saab sellest aru.
15. oktoober 2016, 16:35
"Isegi 60-ndate aastate filmid on tänapäeva inimesele rasked vaadata, sest need on nii staatilised ja aeglased." Õnneks palju Euroopa, Austraalia filme on siiamaani nn aeglased, ja ma armastan neid. Aga palju puhtkommertsile (odavad -täna nägin, homme meelest läinud) suunatud filme on Duratselli jäneste jaoks, kel puudub süvenemise võime ja püsivus - lärmakad, sisutühjad ja väsitavad.
15. oktoober 2016, 17:14
Aga need "kuuekümnendate aastate" filmid on üldjuhul hoopis sisukamad kui need tänapäeva inimesele kergelt vaadatavad, kärts-mürts ilutulestikud, Filmide masstoodang ongi muutunud üdini meelelahutuslikuks ja kasvatavad peale uusi massinimesi kes loodavad, et leiduks ikka neid "oskuslikke" kes massidele massiliselt meelelahutust pakuks.
On "nutiajastu" Siia ajastusse jõudmine ei ole tänase põlvkonna teene see on olnud paljude põlvkondade töö vili, alustades esimestest raalidest kuni tänaste "nutiteni" Kuid kahjuks vähestele annab see progress juurde mõistust, mõtlemisvõimet, enamus "nutinäppijaid" on taandarengu teel sest tema eest mõtleb tehisintellekt millest võetakse ainult meelelahutuslik osa.
On "nutiajastu" Siia ajastusse jõudmine ei ole tänase põlvkonna teene see on olnud paljude põlvkondade töö vili, alustades esimestest raalidest kuni tänaste "nutiteni" Kuid kahjuks vähestele annab see progress juurde mõistust, mõtlemisvõimet, enamus "nutinäppijaid" on taandarengu teel sest tema eest mõtleb tehisintellekt millest võetakse ainult meelelahutuslik osa.
15. oktoober 2016, 21:23
Täpselt sama moodi nagu meedia kaudu istutatakse raamatute kaudu noortele mõtlemisse programme ja ideid, mida seal muidu ei oleks. Ei ole need raamatud nii süütud midagi, kirjastused on kogu aeg ühe väikese seltskonna äri olnud ja nende huve teeninud. Alati on vaja teada tausta kes kirjutas, kes avaldas ja mis eesmärgil.
16. oktoober 2016, 10:12
enne kui laps kooli jõuab, on ta kodus. Kodu teeb inimese, kool täiendab. Lisaks on mängus inimese huvid. Kas inimene on teadmishimuline, milline on tema mõtlemisvõime ja kuidas ta saab kogemusi juba sünnist alates. Ärge lükake kooli kaela, kui kodu rumal on.
15. oktoober 2016, 13:08
Humoorikad ja õpetlikud peaks olema Kenderi teosed, just 12 klassi õpilastele sobilikud
15. oktoober 2016, 18:03
Isegi ülikoolis oli teatud kirjandus kohustuslik, kui autoriks oli Lenin.
15. oktoober 2016, 21:19
minu meelest pole oluline igal juhul lugemine, vaid ikka see, mida loetakse. Kvaliteet, mtte kvantiteet. Klassikaks kujunenud teosed ei ole kohustusliku kirjanduse hulka arvatud mitte ilmaasjata. Jah, olen nõus, et see nimekiri ei peaks olema kivisse raiutud, kuid sinna muutusi ja värsket kirjandust sisse viies peab seda tegema mõtestatult. Mäletan oma poja kooliajast, kui ta pidi lugema Kerttu Rakke "Kalevipoega"- vabandage, aga täielikku möga. Samal seisukohal olen Kenderi teoste suhtes. Kõik, mis kirja pandud, ei ole veel kirjandus.
16. oktoober 2016, 00:39
ma paneks sulle stiilselt ,aga sina oigaks mulle vastu stiilselt,ma arvan,
15. oktoober 2016, 14:21
Paneme ENE kohustuslikuks? Võib olla tekib sealt teadmishimu. Arvutite GB kasvavad, inimeste omad vähenevad! Uskumatu! Igas raamatus on oma mõte, mitte pealkiri. Tänased lapsed on homne tulevik. See vist saab väga rumal olema.
15. oktoober 2016, 12:48
Jaoks kõige hullem katku villu ehk lahata eesti keele õpetajaga ühe joodiku agooniat
Kirjutasin kirjandis ka, et esmalt vaja ravile minna
Kirjutasin kirjandis ka, et esmalt vaja ravile minna
15. oktoober 2016, 21:25
Tol ajal puudusid vastavad raviasutused, joodikute ravimine algas palju hiljem.
15. oktoober 2016, 11:47
Kui suhted meie ajal on pealeskaudsed ja isekad, isegi ütleks- misantroopsed, üldteadmiste pagas väga kasin (jällegi vähene huvi lugemise vastu), üldse ei imesta. Koomiksite põlvkonnal on vaene keel, vaene sõnavara, nigel väljendusoskus, madal teksti mõistmise aste, üle paari sõna kokku pandud lause käib üle jõu. Aga paljude teoste mõistmine nõuab ajastu tundmist (sellele aitavad kaasa ka kommentaarid raamatu lõpus) ja suurt süvenemist. Nt Isa Goriot teoses on käsitletud Balzacile väga omast teemat: inimestevahelised probleemsed suhted. Aga keda huvitab, kui täna oled ühega voodis, homme teisega, täna saad lapse ühe partneriga, homme juba teisega ja nii need ööliblikad lendavad üle elu, jättes enda järele rusudes muutnud hingi.
15. oktoober 2016, 23:49
" Nt Isa Goriot teoses on käsitletud Balzacile väga omast teemat: inimestevahelised probleemsed suhted."
Midagi nii mõttetut on isegi raske sõnastada, veel vähem lugeda.
Midagi nii mõttetut on isegi raske sõnastada, veel vähem lugeda.
15. oktoober 2016, 11:28
"Noored lihtsalt ei huvitu raamatutest, mis on pärit eelmisest sajandist ja räägivad põllutöödest"
eks meie ajal tõesti paljud 12d arvavad, et "Kuristik rukkis" räägib põllutöödest
eks meie ajal tõesti paljud 12d arvavad, et "Kuristik rukkis" räägib põllutöödest
KOMMENTAARID (95)