LUGEMA PEAB: Usinamad õpilased ­mõistavad, et ehkki mõni raamat tundub kauge, kuiv või masendav, tasub klassikat tunda. Vabatahtlikult loeks nad sageli meelelahutuslikumat ­kirjandust. Foto: Teet Malsroos
Inimesed
15. oktoober 2016, 04:00

Kohustuslik kirjandus – palju masendavat ja igavat, vähe nüüdisaegset ja humoorikat? (95)

"Noored lihtsalt ei huvitu raamatutest, mis on pärit eelmisest sajandist ja räägivad põllutöödest," avaldab 12. klassi õpilane ­Maike, et tema eakaaslased sooviksid kohustusliku kirjandusena lugeda pigem midagi nüüdisaegset. Kui tekst kulgeb aeglaselt ja jääb kaugeks, siis otsitakse võimalusi viilida – internetist leiab ju kubinal sisututvustusi.

"Noored lihtsalt ei huvitu raamatutest, mis on pärit eelmisest sajandist ja räägivad põllutöödest," avaldab 12. klassi õpilane ­Maike, et tema eakaaslased sooviksid kohustusliku kirjandusena lugeda pigem midagi nüüdisaegset. Kui tekst kulgeb aeglaselt ja jääb kaugeks, siis otsitakse võimalusi viilida – internetist leiab ju kubinal sisututvustusi.

Selle taga, et nooremad koolilapsed peavad lugema Lindgrenit ja Pervikut, keskkooliõpilased aga Tammsaaret ja Balzaci, on haridus- ja teadusministeeriumi töögruppide koostatud soovituslike teoste loend.

Kõigile koolidele kohustuslikku kirjandust ei ole Eestis juba alates 2002. aastast, tuletab ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik meelde paljusid siiani üllatavat tõika.

Edasi lugemiseks: