LUGEMA PEAB: Usinamad õpilased ­mõistavad, et ehkki mõni raamat tundub kauge, kuiv või masendav, tasub klassikat tunda. Vabatahtlikult loeks nad sageli meelelahutuslikumat ­kirjandust. Foto: Teet Malsroos
Silja Ratt 15. oktoober 2016 04:00
"Noored lihtsalt ei huvitu raamatutest, mis on pärit eelmisest sajandist ja räägivad põllutöödest," avaldab 12. klassi õpilane ­Maike, et tema eakaaslased sooviksid kohustusliku kirjandusena lugeda pigem midagi nüüdisaegset. Kui tekst kulgeb aeglaselt ja jääb kaugeks, siis otsitakse võimalusi viilida – internetist leiab ju kubinal sisututvustusi.

"Noored lihtsalt ei huvitu raamatutest, mis on pärit eelmisest sajandist ja räägivad põllutöödest," avaldab 12. klassi õpilane ­Maike, et tema eakaaslased sooviksid kohustusliku kirjandusena lugeda pigem midagi nüüdisaegset. Kui tekst kulgeb aeglaselt ja jääb kaugeks, siis otsitakse võimalusi viilida – internetist leiab ju kubinal sisututvustusi.

Selle taga, et nooremad koolilapsed peavad lugema Lindgrenit ja Pervikut, keskkooliõpilased aga Tammsaaret ja Balzaci, on haridus- ja teadusministeeriumi töögruppide koostatud soovituslike teoste loend.

Kõigile koolidele kohustuslikku kirjandust ei ole Eestis juba alates 2002. aastast, tuletab ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik meelde paljusid siiani üllatavat tõika.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad