Peeter Jõgioja bändid: palju sülti ja diskot ja rokki ja lendavaid trumme (1)

Esimesest ansamblist visati Peeter Jõgioja välja enne, kui ta polnud oma oskuste näitamist lõpetadagi jõudnud. "See oli üks Annelinna koolibänd. Keegi oli kuskil öelnud, et oo, Heldur Jõgioja poeg – kindlasti oskab trumme mängida," meenutab Peeter Jõgioja oma muusikukarjääri algust. "Läksin siis bändiproovi kohale, nad harjutasid parajasti Ruja "Ladvaõuna" – ja ma ei olnud võimeline selle trummiosa järele mängima! Ma mäletan poiste pilku, kes enne vaatasid kõik alt üles, et nüüd suure isa poeg tuleb ja hakkab panema…"

"Kui ma Annelinnast koju läksin, see oli talvine aeg, ei tundnud ma külma ega midagi, nii häbi oli. Siis ma mõtlesin, et see on viimane kord, kui keegi näitab mulle pillimehena koha kätte," meenutab Peeter (3. novembril saab 50) kooliaegset kibestumist.

"Hakkasin iga päev viietunniseid trenne tegema. Ise mõtlesin harjutusi välja. Mingid asjad näitas mulle ette Suveniiri trummar, aga kui sa pole elus pilli mänginud, siis ei jää sulle ju midagi meelde kah. Lintide pealt kuulmise järgi õppisin. Minu tehnika, stiil ja lähenemine on hoopis teine kui muusikakooli lõpetanuil."