Režissöör Vallo Toomla: Hispaania publik tabas “Teesklejate” huumori ära

"Kõige lihtsam on publik hulgas lugeda seda, kas inimesed naeravad. Oli ka ehmatuskohti. Seda hingamist, mis saalis ümberringi toimub, on lavastajal huvitav ja kasulik kogeda. Ma olen ju ise näinud seda filmi erinevates variatsioonides mitukümmend korda, mis muudab mind filmi suhtes emotsionaalselt tuimaks. Kuid saalis olles elasin ma uuesti filmi sisse, see oli värskendav tunne," muljetab Toomla, kes käis läinud kuul Hispaanias San Sebastianis koos "Teesklejate" naispeaosatäitja Mirtel Pohla ja produtsent Riina Sildosega.

Eesti-Läti-Leedu koostöös valminud psühholoogiline draama "Teesklejad", mis esilinastus Eestis sel neljapäeval, jõudis esimest korda kinolinale juba 19. septembril mainekal San Sebastiani filmifestivalil, mida peeti 64. korda. Seal linastus see noorte režissööride võistlusprogrammis, kus osales veel 15 filmi.

Toomla räägib, et festivali korraldajad tundsid filmi vastu üsna suurt huvi, kui olid näinud sellest mõningaid varakult kokku monteeritud lõike. "Kui filmid on tegemisel, siis sõidavad produtsendid ringi ja tutvustavad erinevatel filmiturgudel oma pooleliolevaid töid. San Sebastiani meeskond küsis pidevalt, kuidas meil läheb, ja kui film valmis sai, vaatasid nad selle üle, neile endiselt meeldis ja nad otsustasid filmi oma programmi kutsuda," seletab režissöör.

Ehkki preemia läks kreeklanna Sofia Exarchou filmile "Park", on Toomla, kes käis San Sebastianis koos Mirtel Pohla ja produtsent Riina Sildosega, kogemusega väga rahul. "Ma ei mõelnud kordagi, et me lähme sinna auhinna järele. Juba see, et me festivalile jõudsime, pani Eesti kino jaoks märgi maha," lausub lavastaja. "Festivalidel käimine aitab meie filmidele tuntust koguda ja sillutada teed ka teistele noortele tegijatele. Oleks ju kihvt, kui mujal maailmas räägitaks üldiselt Eesti kinost, mitte üksnes ühest või teisest režissöörist," unistab Toomla.

Festivalipäevad olid väsitavad

Kuigi ühelt poolt tõi täissaali ees möödunud esilinastus kaasa mõnusa rahulolutunde, et üks asi on nüüd lõpule viidud ja film hakkab oma elu elama, tähendas festival Toomla sõnul ka tõsiseid tööpäevi. "Intervjuud, erinevad kohtumised, pildistamised. See oli ühekorraga rõõmustav ja väsitav kogemus. Teistpidi on tähelepanu ikkagi meeldiv ja annab jõudu," kinnitab režissöör.

Produtsent Riina Sildos rääkis Kanal2 saates "Radar", et film valmis vaid nädal enne festivalil linastumist. Mis juhtus? "Päris nii hull see asi tegelikult ei olnud. Film sai sisuliselt valmis juba juulikuus. Küsimus oli lihtsalt tehnilistes nüanssides: et failiformaat, mida mängitakse maha kinosaalis, saaks õigeks ajaks valmis, lisaks veel väiksed parandused tiitrites ja mõningate kaadrite korrigeerimine. Näiteks oli vaja infomüra – mingi kaadrisse jäänud peegeldus või mikrofon – ära koristada," selgitab Vallo Toomla. "On üsna tavaline, et väiksed timmimistööd jäävad viimasele minutile. Montaaž läks meil aga juba kevadel lukku," märgib ta.

Filmi peategelased on Anna (Mirtel Pohla) ja Juhan (Priit Võigemast) - paar, kelle kooselu on jõudnud ummikseisu ja kes püüab rikaste sõprade luksuslikus mereäärses maamajas oma suhteid lappida. Annat painab hiljutine abort, Juhan saab töölt koondamisteate. Pinged aina kuhjuvad, kuni nad hakkavad nende lähedal rannas tormi kätte sattunud võõrastele teesklema, et nemad ongi majaomanikud. Ootamatute külaliste rollis on Mari Abel ja Meelis Rämmeld.

Toomla sõnul räägib film hirmust - tundest, et me ei ole piisavalt edukad, rikkad, ilusad, seksikad, pole kogenud erinevaid rõõme ja naudinguid, et me ei ole kunagi teistele ja endale piisavad ning jääme oma lühikese elu jooksul millestki olulisest ilma.

"Peategelased on 30. eluaastates. Nad on teinud oma esimesed valikud ja hakanud kahtlema, kas need valikud on olnud kõige paremad või on neil veel aega ja jõudu midagi muuta. Aga samas nad ei ole ka päris kindlad, mis suunas nad peaksid minema. Loomulikult on see teema minu jaoks isiklik - need on üldinimlikud kõhklused, mis puudutavad nii minu sõpru, sugulasi kui ka mind ennast," tunnistab lavastaja. "Need hirmud on miski, mida me vältida ei saa."

Sai inspiratsiooni enda ja oma ema suhtest

Et filmiga tihedamalt kokku kasvada ja olla seda tehes aus, tõmbas Toomla paralleele Juhani ja Anna ning enda ja oma ema suhete vahel. Ta on öelnud, et tema sel suvel lahkunud ema kannatas skisofreenia käes.

"Filmitegijana otsid sa alati enda jaoks mingisuguseid pidepunkte, mille juurde sa saad tagasi pöörduda, kui oled natuke eksinud ega tea täpselt, mis teed minna. Kui mõtlesin oma emale ja minu suhtele temaga, siis aitas see mul vahetevahel tabada õiget tooni ja öelda endale: “Jah, see duubel läks nüüd õigesti” või “See duubel ei kehti”. Samuti aitas see mind montaažis," meenutab Toomla. Ja rõhutab: "Mis puudutab Anna tegelaskuju, siis kindlasti ei ole tegemist vaimselt haige inimesega."

Nelja filmirolli kaalus Toomla kokku 15 osatäitjat, kellega ta kohtus ja kellest mõningatega tegi ka kaameraproovi, kus näitlejad mängisid partnereid vahetades paari stseeni. “Variante oli mitmeid ja kõik näitlejad olid väga head, aga minu nägemusega tundusid Priit ja Mirtel kõige paremini klappivad. Casting’u käigus sain ma aru, et nemad sobituvad sellesse teemasse oma oleku ja välimusega kõige paremini,” räägib režissöör.

"Teesklejate" stsenaariumi kirjutasid Livia Ulman ja Andris Feldmanis, kes on tuntud seriaalitandem. Filmi põhitootja on Amrion OÜ, mille varasemate filmide hulka kuuluvad "Klass" (2007), "Mina olin siin" (2008), "Polli päevikud" (2010) "Hella W" (2011), "Eestlanna Pariisis" (2012), "Kertu" (2013) ja "Ma ei tule tagasi" (2014. Kaastootjateks on Studio Uljana Kim Leedust ja Studio Locomotive Lätist.