Mis seletab stand-up-komöödiate edu? Ikka ja ainult nali!

Stand-up-komöödia elab tõenäoliselt Eestis praegu parimaid aegu kui kunagi varem. Küllap on selles suur roll ka Tallinn Comedy festivalil, mis korraldajate sõnul toob Eestisse kolm kõige naerurohkemat päeva.

Kuigi festival on juba finišisirgel, saab reedel kell 18 Kammerteatris osa Tampere improgrupi JadaJada Improvi etendusest ja kell 20 Salme keskuses hea tuju komöödia suurmeistri Stephen K Amose (Suurbritannia) naljadest.

Linnaleht uuris festivali ühelt korraldajalt Paul Piigilt, millega on seletatav stand-up-komöödiate edu. Piik leiab, et esiteks kõnetab komöödiažanr rohkemaid inimesi kui draama. „Võtame näiteks klassikalise olukorra, kus naine tahab meest teatrisse meelitada. Ta peab valima pigem komöödia, sest meest draama ei huvita. Kui mõtet edasi arendada, siis komöödia alaliikidest on just stand-up see, mis võimaldab teha etenduse jooksul kõige rohkem nalja,” pakub Piik välja ühe seletuse.

Eestiski on üksjagu näitlejaid, kes on enda jaoks avastanud stand-up-komöödiad. Piik usub, et kui kvaliteedi kasvuks on meie tegijatel alati ruumi, siis kvantiteedi puhul seab omad piirid väike Eesti ja eestikeelne esitus. “Ühe hästi tehtud lavastuse eluiga on lühem, kui näiteks ingliskeelses maailmas, mis tähendab, et meil ei ole täiskohaga stand-up-koomikuid, vaid andekaid inimesi muudest eluvaldkondadest. Neid inimesi võiks alati rohkem olla ‒ igaüks toob endaga kaasa oma huumorimeele ja esituslaadi,” avab Piik tausta.

Eestlastest astuvad seekordsel festivalil üles Piret Krumm, Tõnis Niinemets, Ott Sepp, Hannes Võrno, Henrik Normann, Märt Koik, Komeediaklubi, Mattias Naan ja Jarek Kasar. Kas nemad ongi Eesti praegused kõige-kõige koomikud? Piigi sõnul on väga raske teha paremusjärjestust. Ta toob lihtsa näite elust: tihti on nii, et kui enamik publikust naerab, siis festivalikorraldaja arust polnud nali üldse hea ning vastupidi, kui publik on vait, naerab Piik omaette.

„Kõlades nagu poliitik, ütleksin nii, et oleme saanud parima võimaliku programmi ning igaüks leiab endale siit midagi naljakat,” jääb Piik diplomaatiliseks. Tema sõnul on aga kohalikel stand-up-koomikutel üksjagu maailma tippudelt õppida. Eelkõige just seda, mis võimalused on nalja teha nii esituselaadi kui ka teemade mõttes. Kui pöörata pilgud maailma tipptegijate poole, siis praegust noort põlvkonda kõnetab kõige rohkem ingliskeelne maailm, seega tulevad maailma parimad koomikud USA-st, Suurbritanniast ja Austraaliast.