Inimesed

Väikestel tegudel on suur mõju (2)

Ada Maltseva, 6. oktoober 2016 15:59
Autod on hakanud peatuma, kui jalakäijad tahavad üle tee minna, kiidab Halliki Voolma autojuhte. Üks väike nihe on juba toimumas, aga oma panuse, et liiklus veel turvalisemaks muuta, saavad anda kõik liiklejad. Foto: Heiko Kruusi
Suvest on käimas uudne kodanikualgatus Teomeeter, mis näitab, et on palju väikeseid tegusid, millega igaüks saab Eestit paremaks teha, alustades nüüd ja kohe.

Teomeetri projekti juhib noor ja tegus naine Halliki Voolma, kes naasis Eestisse mullu sügisel, olles lapsest saadik elanud ja õppinud kokku 16 aastat välismaal, algul Budapestis, siis Inglismaal Cambridge`is, kus ta hiljuti kaitses doktorikraadi.

Voolma tunnistab, et Teomeetri kodanikualgatus, mis võitis mullu Eesti Arengufondi korraldatud Eesti arenguideede võistluse, oligi põhjus, miks ta Eestisse tagasi tuli. Idee tundus algusest peale väga huvitav. „Olles sotsiaalteadlane, olin pikka aega mõelnud ja kirjutanud sotsiaalsetel teemadel ning tahtsin pärast doktoritööd teha midagi praktilist,” meenutab ta. Mullu suvel perel Eestis külas käies kohtus ta Teomeetri idee autoritega, kes otsisid parajasti projektijuhti. Nii oligi otsus tehtud.

„Teomeetrit on Eestile vaja, et inimesed teaksid ja näeksid igapäevategude ja käitumise suurt ühiskondlikku toimejõudu. Kui igaüks meist teeks vähemalt mõned väikesed teod, millel on positiivne mõju, siis aitaksime Eestil edasi areneda,” põhjendab ta.

Voolma meenutab, et Teomeetri idee tõusis esile siis, kui Riina Raudne ja Andero Uusberg Terve Eesti sihtasutusest arutasid Eesti Vabariik 100 meeskonnaga, milliseid kingitusi võiks Eestile 100. sünnipäevaks aastal 2018 teha. Terve Eesti sihtasutus oli samal ajal käima lükanud projekti „Joome poole vähem!”, mis kogus sotsiaalmeedias suure toetuse. Nähes, et sellised ühiskondlikud algatused lähevad inimestele väga korda, jõuti äratundmisele, et tegelikult on paljud kogu ühiskonda puudutavad teemad meie endi käitumises kinni. Nii sündis mõte teha lihtne tööriist, mille abil inimestele näidata, millised on eri valdkondades need väikesed teod, mis teeksid ühiskonna paremaks, ning kutsuda inimesi nendega liituma.

Liiklus turvalisemaks

Teomeetri esimese aktsiooni käigus saab igaüks panustada väikestesse tegudesse, mis muudavad Eesti liikluse turvalisemaks ja paremaks. „Liiklusega alustasime seepärast, et selles vallas on väga selgelt näha, et igapäevane ja igas hetkes tehtud otsus võib tõesti olla elu ja surma küsimus. Siin on võrreldes teiste valdkondadega selgemalt näha, kui suur mõju on meie väga väikestel tegudel. Liikluses on selgelt olemas ühiskondlik konsensus ‒ enamik inimesi arvab, et igapäevane liiklus võiks olla turvalisem ja seepärast selle teemaga alustasimegi,” põhjendab Voolma. Edaspidi on Teomeetrisse lisandumas teisedki valdkonnad, kus igaüks saab tegusid teha – lähinädalatel saab valmis alkoholikultuuri käsitlev Teomeeter ning kolmandaks teemaks on planeeritud tarbimistarkus. Liikluse parandamiseks on juba antud üle 50 000 lubaduse. Plaanid on tegijail suured ‒ „Me tahame ikka miljon tegu kindlasti kokku saada,” kinnitab Voolma.

Kõik ei pea kõigi tegudega liituma, iga inimene saab valida, millised teod puudutavad just teda. „Näiteks mina ei juhi autot ning autojuhile mõeldud lubadused ei ole mulle asjakohased,” märgib Voolma. Ega keegi tule ka kontrollima, kas ikka teed nii, nagu lubasid. „Samas, võid ise oma tubliduse esile tuua ja jagada tegusid sotsiaalmeedias,” lisab Teomeetri projektijuht. „Kui ma hakkasin liiklusteemaga tegelema, siis märkasin oma käitumises väikseid muutusi. Olles tavaliselt jalakäija ja ühistranspordi kasutaja, mõtlen nüüd vähemalt kolm sekundit kauem, kas ikka lipsan punase tulega üle tee. See ei ole isegi mitte Teomeetri üks tegudest, aga meie käitumine on paljuski selline, et tavaliselt me ei mõtle või ei ole me väga teadlikud, kuidas meie otsused sünnivad. See võikski olla Teomeetri roll ‒ tuua esile ja anda jõudu juurde positiivsetele tegudele ning soovitada, mis on meile kättesaadav ja tehtav, aga mille peale me ise võib olla ei tule,” räägib Voolma.

Muutused tulevad tasapisi

Autojuhilubadeta on elu võimalik nii siin kui ka maailmalinnades, näitab tema kogemus. „Cambridge on muidugi küllalt väike, et jalgrattaga sõita, aga nii Budapestis kui ka Tallinnas on väga hea ühistranspordisüsteem ja eriti nüüd Tallinnas, kus ühistransport on tasuta, on mugav ja lihtne ka ilma autota ringi liikuda,” kinnitab ta.

Voolma lisab, et veidi sõidab ta rattaga ringi ka siin, aga mitte kuigi palju. „Cambridge`is on väga palju jalgrattureid ja autojuhid arvestavad nendega. Seal on rattaga sõites palju turvalisem tunne kui Tallinnas, seetõttu ei taha ma siin väga rattaga suurtele teedele minna. Samas on meil rohkem jalgrattateid, mis on väga positiivne. Ja olukord ikkagi paraneb, kindlasti arvestatakse jalgratturitega rohkem kui näiteks viis aastat tagasi. Jalakäija vaatenurgast võin öelda, et üks asi, mis on Eestis palju paremaks läinud, on see, et autod peatuvad, kui jalakäijad tahavad teed ületada. Veel parem oleks, kui autod ei kihutaks punase tule süttimisel kohe üle ristmiku. See võib olla väga ohtlik, eriti kui on lai mitmerealine tee. Ma jälgin seda üle tee minnes väga sihikindlalt, isegi siis, kui mul on roheline tuli,” räägib ta.

Teomeetri tegijad ei arvagi, et niipea, kui inimene on mingi lubaduse andnud, siis nii ta alati täpselt ka teeb. Uuringud on näidanud, et kui üks teema tõstatada, hakkavad inimesed sellele vähemalt mõtlema, mis on alus edaspidi oma käitumist muuta. Kas ja kuipalju Teomeeter tegelikult meie ühiskonnas positiivseid nihkeid esile kutsub, näitab tulevik. „Mõju mõõtmise osa on meile ülimalt tähtis, aga see on praegu natuke tulevikuteema. Me tahame tulevikus osata näidata, kui suur numbriline mõju on ühel väikesel teol. Keegi ei ole seda enne kunagi maailmas teinud ja see on meil veel kavas,” lisab ta.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Tee oma tegu

Teomeeter on veebirakendus, mille leiab aadressilt www.teomeeter.ee. Veebirakendusse on ekspertide abiga koondatud 31 autojuhile, jalgratturile või jalakäijale jõukohast tegu, mis muudavad liikluse turvalisemaks ja hoolivamaks.

Kõige enam toetajaid on praeguseks kogunud lubadus „Ei istu rooli, kui olen joonud kas või ühe alkohoolse joogi.” Populaarsuselt järgmine tegu on: „Võtan igaks teekonnaks varuaega, et ei peaks kiirustama. ” Teomeetrit arendavad Halliki Voolma, Andero Uusberg, Riina Raudne, Pirjo Vanem ja Kadri Lainas ning Teomeeter tegutseb Terve Eesti Sihtasutuse juures.

Teomeetri veebilahenduse on loonud Elevate OÜ, disaini teinud Fraktal OÜ.

Liikluse aktsiooni tegusid aitasid valida ja vormida Mari Jüssi (Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus), Raul Rom (maanteeameti liiklusohutuse osakond), Sirle Loigo (politsei- ja piirivalveamet), Gunnar Meinhard (liikluspsühholoog) ja veel mitukümmend vabatahtlikku kaasamõtlejat.

Teomeetri loomist toetasid Eesti Arengufondi arenguidee stipendium, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldustoimkond ja keskkonnaministeerium.

Teomeeter on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kodulehel üleval sünnipäevakingitusena oma riigile.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Noor teadlane naistevastase vägivalla vastu

„Olen lapsest saadik huvitatud inimõigustest, võib-olla osaliselt sellepärast, et käisin lapsena rahvusvahelises koolis, kus oli paarisaja õpilase kohta 45 eri rahvust. Olles nii noorelt rahvusvahelises keskkonnas, võtsin põhimõtet, et kõik inimesed on võrdsed ja neil on õigus väärikaks eluks, väga enesestmõistetavana,” tõdeb Voolma ja lisab, et hakkas koduvägivalda uurima Cambridge`is juba bakalaureuseõpingute ajal, kui võttis ette uurimisprojekti, mille käigus tegi koostööd kohaliku naiste varjupaigaga. „Mõtlesin, et väga huvitav, lõpuks saan natuke midagi praktilisemat teha, ei peagi ainult raamatuid lugema, vaid saan ka päris inimestega suhelda. See oli pöördepunkt, mis äratas minus terve elu kestva kire selles vallas midagi ära teha, sest olin nii üllatunud, et meie globaalses ühiskonnas, nii Suurbritannias, Eestis kui ka igal pool mujal on kahjuks naistevastane vägivald ülimalt levinud probleem. See on väga-väga peidetud, sellest ei räägita palju, aga see mõjutab rängalt nii meie majandust kui ka inimelusid,” räägib ta. Nii tegi ta sellest oma bakalaureusetöö, võttes sisse immigratsiooni vaatenurga, ning arendas teemat edasi magistri- ning doktoritöös.

Voolma leidis oma bakalaureuse- ja magistritöös, et Suurbritannia seadused tekitavad barjääre naistele, kes ei ole kodanikud või kel ei ole pikaajalist elamisluba. Seega naised, olles vägivaldses suhtes, ei saa samadel alustel abi, kui selle riigi kodanikud. Oma doktoritöös võrdles ta olukorda laiemalt Rootsis ja Suurbritannias ja jõudis järeldusele, et kuigi Inglismaa ja Rootsi on riigid, mille juhid on aastaid öelnud, et naistevastane vägivald tuleb lõpetada ja kõigil naistel on õigus vägivallavabaks eluks, on mõlemas riigis nii seadusi kui ka poliitikat, mis tekitavad immigrantidest naistele barjääre abi leidmisel, et vägivaldsest suhtest lahkuda. „Minu teadustöö näitab kätte kriitilise koha: on vaja tagada, et kõigil inimestel, kes on kogenud vägivalda, oleks vajaduse korral ligipääs turvalisele majutusele ja finantstoele, mis võimaldaks vägivaldsest kodust lahkuda. Eestis on tugisüsteem viimastel aastatel Norra toetuste abiga väga palju edasi arenenud, loodan, et ka tulevikus eraldatakse ressursse naiste varjupaikade töö jätkamiseks ja arendamiseks. Rääkides ohvritest, kes on välismaalased, on tähtis, et nad julgeksid abi otsida ja teaksid, et abi on nende jaoks olemas. Keegi, kes kogeb vägivalda, peaks saama abiandjatega talle arusaadavas keeles rääkida ning immigratsiooniseadused ei tohiks tekitada barjääre. Saame naistevastase vägivalla lõpetada ainult siis, kui usume, et kõik naised väärivad vägivallavaba elu. Aga kindlasti ei ole minu argument see, et immigratsioon tekitab naistevastast vägivalda või et immigrandid toovad naistevastase vägivalla kas Eestisse või mujale,” kinnitab noor naine, kes on ühtlasi ka Eesti Pagulasabi tugiisik ja abistab ühte esimestest põgenikest, kes saabus Eestisse Euroopa põgenike ümberpaigutamisprogrammi alusel. Oma abistatava kohta on tal varuks häid sõnu – kuna see inimene räägib inglise keelt, teeb see tema aitamise lihtsamaks. „Ta astus siin magistriõppesse ja loodab anda oma panuse Eesti heaks,” kiidab Voolma oma hoolealust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee