Mäletan Pisuhänna telelavastuse lõpustseeni esmaemotsiooni, justkui olnuks see eile. Niivõrd karikeerne oli see. Sest normaalne inimene vahuveini kõrvale banaani ei söö. Kui, siis vaid nõukogude inimene. Aga süžeekäik iseenesest on hea! Ja Aarne Üksküla, Jüri Krjukovi ja Urmas Kibuspuu tegelaskujude dialoog. Midagi võrdväärset ei oskagi sellele eesti telefilminduses vastu panna. Vähemalt hoobilt ei meenu.
KOMMENTAARID (5)