Ma ei hakka arutlema kuluhüvitiste kaotamise teemal. Fakt on see, et praegu kehtib just selline süsteem. Riigikogulase palk, kuluhüvitiste eesmärk ja suurus on teemad, mille kohta on vast igal eestlasel oma arvamus. Enamasti laitev, aga paraku on jäänud mulje, et mitte keegi ei saagi selle muutmiseks midagi teha.
Kas valija ootab Vana Tallinnat?
Aeg-ajalt loeme taas, milline riigikogu liige, kui palju ja mida kuluhüvitiste eest kasutas. Ükskõik, kes või mida kulutas, tundub see keskmise eestlase jaoks ikka liigse kuluna. Samas riigikogu liikmega kohtuma minnes ootavad kõik kohvi ja küpsiseid ning veel parem, kui pitsat ka ikka saaks. Püüan mõista, et mõne meie riigikogulase valijad ootavad õhtustel kohtumistel ka vahuveini ning Vana Tallinnat. Eks meie legende peab ju ikka toetama. Kuid alkoholi tarvitamise mõttekusest pole ma kunagi aru saanud. Personalijuhina töötades tuli ikka aeg-ajalt alkomeetriga mööda tehast ringi käia ning mõni töötaja töölepingu lõpetamise paberitega koju saata.
Milleks on aga riigikogulasel vaja töö ajal ja tööalasteks kulutusteks ettenähtud summadest alkoholi osta? Jah, kohtumine võis toimuda õhtul, aga kui kuluhüvitised on mõeldud tööga seotud kulutuste katmiseks ja neid kasutati, siis ilmselt oli mõni meie riigikogulane töö ajal ebakaines olekus. Kas just sellistel kohtumistel tehaksegi otsuseid, mille tulemusena ei saa ma varsti lastega enam arsti juurde ja pensionifondiks pean kiirelt metsa istutama hakkama?
Kuluhüvitiste koht on raamatupoes
Nelja lapse ema ja väikeettevõtjana tean väga hästi, et kulutada saab vaid nii palju raha, kui on eelarves. Kui seda seal pole, siis ei saa kulutada. Veel olulisem on aga kulutada olemasolevat raha nii, et see oleks mõistlik. Ilmselt nii, et eluliselt olulised kulud kaetakse kõigepealt ja alles seejärel mõeldakse kerglasele raiskamisele.
Kuluhüvitiste teema rõhuasetustest jäi silma ühe ajakirjaniku tähelepanek, et Jüri Adams ostis üle 90 euro maksnud raamatu Ukraina ajaloost. Mõelge vaid: meil on riigikogulasi, kes tööalaselt isegi tööga seotud raamatuid loevad! Kuhu me küll jõudnud oleme?
Kirjaniku ja alustava kirjastajana loodan väga, et Sinu, armas riigikogulane, kuluhüvitised edaspidigi üha enam alkoholileti asemel raamatupoodidesse ära eksivad. Luban vastu, et kasutan seda raha näiteks nende nelja väikese tegelase kulude hüvitamiseks, kes Sinu pensioni kunagi kinni maksma hakkavad. Kui Sa oma kuluhüvitised raamatupoodi viid, siis luban, et ma ei hakka kiunuma isegi siis, kui ostetud kaupa kogemata keegi teine kasutab. Muidugi hoiatan, et raamatul võib olla valgustav mõju ning võib juhtuda, et pärast lugemist näed ka enda seniseid kulutšekke ning riigieelarve ridasid teises valguses. Luban sedagi, et raamat on mitu korda lõõgastavam kui alkohol.
Olen veendunud, et mitu korda parem ja kindlam on elada riigis, mille seadusandjad kasutavad otsuste tegemisel teisi nõunikke kui Vana Tallinnat.
Kommentaarid