Inimesed

Kas Nobeli kirjanduspreemia tuleb tõesti viimaks Eestisse? (17)

Triin Tael, Aigi Viira, 5. oktoober 2016, 16:48
Jaan KaplinskiFoto: ALDO LUUD
“Kas tänavuse Nobeli kirjandusauhinna võidab Bob Dylan, Jaan Kaplinski või Philip Roth?” küsib mainekas Ameerika juutide ajaleht Forward. Seni pole ühelegi eesti kirjanikule see kõrge tunnustus osaks langenud, nüüd aga on Nobeli nominendiks lisaks Kaplinskile esitatud ka Doris Kareva – kel kihlveokontorite kinnitusel võivad olla suuremadki šansid kui Kaplinskil -, aga ka Viivi Luik.

Rootsi Akadeemia teatas septembri lõpus, et järgmine Nobeli kirjandusauhinna laureaat kuulutatakse välja tavapärasest veidi hiljem – alles 13. oktoobril. Tavaliselt teatatakse võitja nimi sama nädala neljapäeval, mil tehakse teatavaks teisedki Alfred Nobeli asutatud preemia laureaadid.

Samal teemal

Kas õnn tuleb viimaks Eesti õuele? Jaan Krossil jäi kõrge auhind saamata. Jaan Kaplinski esitati Nobeli nominendiks esmakordselt juba 1996 - tema nime käis välja 1980. aastal preemia pälvinud poola kirjanik Czesław Miłosz.

USA juutide ajaleht Forward märgib, et kihlveokontorite soosik on jaapanlane Haruki Murakami, kuid suured šansid paistavad olevat ka juudisoost Ameerika kirjanikul Philip Rothil. Võimalik, et too on siiski oma võiduvõimaluse hävitanud sapiste kommentaaridega Nobeli komitee pihta.

Üheks kandidaadiks peetakse legendaarset muusikut ja poeeti Bob Dylanit (õige nimi Robert Allen Zimmermann), kelle võit oleks küll efektne, kuid kes oma mitmekülgsusega siiski ilmselt Nobeli auhinda ei vääri.

Kaplinski: “Võit aitaks toetada mu suurt peret.”

“Sama suured šansid on kihlveokontorite andmeil Poola juudi päritolu 75aastasel eesti luuletajal Jaan Kaplinskil, kes oleks mitmel põhjusel sobilik võitja,” kirjutab Forward. Leht kirjeldab, kuidas Kaplinski isa Jerzy, filoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud, Nõukogude võimu all arreteeriti ning ta 1945. aastal sunnitöölaagris nälja ja peksu tagajärjel suri.

“Kaplinski on internetis kirjutanud, et eesti ja poola juured ühendavad temas kaks saatuslikku identiteeti: “Kaks kultuuri, millele ei antud võimalust välja areneda ning mille Lääne ja Ida imperialistid kägistasid ja hävitasid ... Nii nagu juudid leinavad oma templi hävitamist [...], võivad eestlased, soomlased, saamid, samojeedid, marid ja teised leinata oma pühade hiite, puude ja järvede hävitamist.””

Kui ajaleht Forward Kaplinskiga ühendust võttis ja küsis, kas eestlased tema tundeid üldiselt jagavad, vastas kirjanik: “Juudi juurteta eestlased teavad juudi ajaloost vähe ega hooli sellest. Neil on omaenda ajalooline narratiiv. Ka see on kannatuste lugu: kõrgpunktiks on iseseisva Eesti vabariigi sünd, katastroofiks Nõukogude Liiduga liitmine 1940. aastal. Siin tunnevad paljud eestlased, et maailm on nende kannatused – pigem poliitilised kui inimlikud – ebaõiglaselt unustanud ning juutide kannatused – pigem inimlikud kui poliitilised – on liiga palju tähelepanu pälvinud. Juudid on isegi oma kannatustes mõnevõrra privilegeeritud – eestlaste suhtumine juutidesse on minu meelest enam-vähem selline.”

Forwardi hinnangul oleks rootslastel võimalik Kaplinskit pärjates anda ninanips USA presidendikandidaadile Donald Trumpile, kes on ähvardanud, et riigipeana kaitseks ta Balti riike Putini vägede sissetungi eest üksnes siis, kui nood täidavad oma kohustusi USA ees.

Ent kas Kaplinski üldse ihkaks Nobeli preemiaga kaasnevat kuulsust? “Ausalt öeldes on mul selle auhinna suhtes vastakad tunded. Kindlasti aitaks see mul toetada oma suurt peret – Kaplinskite klanni – ja lisaks mu mõnevõrra dissidentlikule häälele autoriteetsust. Aga muidugi oleks see tüütu, eriti minu vanuses inimesele.”

Jaan KaplinskiFoto: ALDO LUUD

Kaplinski naerab, et ehk Doris Kareva oleks piisavas vormis, et sellist kandamit vastu võtta, kuid samas kuluks auhinnaraha igale kirjanikule ära. Ka Kaplinskile endale: „Ma saaksin väga palju teha oma perekonna heaks!“

Kirjanik tõdeb, et vaevalt iga kirjutaja silmis terendaks igapäevaselt Nobeli preemia, mille nimel töötada. „Hoidku taevas, ega preemia pärast saa kirjutada, vähemalt mina pole seda teinud,“ lausub ta muiates. „Sel juhul oleksin pidanud olema diplomaatilisem, mitte haukuma sobimatul kohal.“ Kaplinski lisab, et midagi üllatavat praeguses nominatsioonis tema enda jaoks ei olnud. „Neid kõlakaid on varemgi olnud, isegi veelgi ägedamaid kõlakaid, kui praegu. Ma olen harjunud sellega ning ühtpidi muidugi on põnev ja tahaks, aga teistpidi jälle – ah, tahaks rahus elada! Elamine on inimese põhitöö, kirjutamine käib sinna juurde. Mõnel määral olen sest toimetamisest, suurest perest ja maamajast väsinud. Pagengi Madeirale ära lähemal ajal.“ Kui aga Nobeli auhind Kaplinskile määrataks, kisub pragune tulevikuvisioon vildakaks: „See lööks kõik mu plaanid segamini!“

Nobelile on esitatud ka Kareva ja Luik

Seda, kuivõrd on reaalne, et Nobeli kirjandusauhinnaga tõepoolest Viivi Luike, Doris Karevat või Jaan Kaplinskit pärjatakse, ei võta kirjandusinimesed sinisilmselt uskuda.

Viivi LuikFoto: Arno Saar

„Minu arvates pole eesti kirjanike auhindamine eriti tõenäoline, aga eks auhindade jagamisel on ennegi ebatõenäolisi asju juhtunud,“ ütleb Tartu ülikooli eesti kirjanduse lektor Mart Velsker. „Kuid isegi ebatõenäoliste valikute puhul on mingi loogika, selle üle mõtiskledes võiks arvestada, et Jaan Kaplinski loomingu rahvusvaheline väljapaistvus on praegu suurem kui ühelgi teisel eesti kirjanikul.“

Veebikülje Nicer Odds teatel peetakse kihlveokontorites Doris Kareva võidušansse aga suuremakski kui Kaplinski omi. Nicer Oddsi edetabelis on viimasega ühele pulgale paigutatud muuseas veel üks Eesti kirjandushiid – Viivi Luik.

Kihlveokontorite soosik on maailmakuulus jaapanlane Haruki Murakami, järgnevad Süüria luuletaja Adunis, Keenia kirjanik Ngũgĩ wa Thiong, ameeriklane Philip Roth, albaanlane Ismail Kadare, argentiinlane César Aira ja USA kirjanik Joyce Carol Oates.

Doris Kareva Nobeli kirjandusauhinnale kandideerimisest: „Ma ei arva, et oleks põhjust hakata endast selle pärast rohkem pidama.“

"Ei oska öelda, et mul mingeid erilisi emotsioone oleks,“ kostab kirjanik Doris Kareva seoses nominendistaatusega Nobeli kirjandusauhinna nimekirjas. "Mul pole õrna aimugi, kes on mind sinna esitanud, aga muidugi on see väga kena. Olen liigutatud ja tänulik, kes iganes seda kohaseks pidas.“

Doris KarevaFoto: Arno Saar

Kareva lisab vaoshoitult, et ei pea nominendiks olemist nii oluliseks, et seda ohtrasõnaliselt kommenteerida. „Ma ei arva, et see väga palju tähendaks,“ selgitab ta. „Väga palju väärikaid inimesi on Nobeli kirjandusauhinnale esitatud. See on kena, austav ja liigutav, aga ma ei arva, et oleks põhjust hakata endast selle pärast rohkem pidama. Ühesõnaga, sellest ei muutu elus mitte midagi, see on nagu keegi ütleb sulle hea sõna ning see on rõõmustav, aga ma ei arva, et nominendiks olemine on midagi rohkemat.“

Nobeli kirjandusauhind

Esimest korda anti Nobeli kirjandusauhind, mis loodi rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal, välja aastal 1901. Toona pälvis selle prantsuse luuletaja ja esseist Sully Prudhomme. Mõnel aastal pole sobivat kandidaati leitud või on auhind andmata jäänud sõja tõttu.

Kirjandusauhinda antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses, kuid mitte ühe teose, vaid kirjaniku kogu loomingu eest. Auhinna määrab Rootsi Akadeemia kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide soovituste põhjal. Auhinnatseremoonia peetakse Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril. Siis annab Rootsi kuningas valitule Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tšeki. Viimastel aastatel on auhinna suuruseks olnud 10 miljonit Rootsi krooni.

17 KOMMENTAARI

m
mnjah 6. oktoober 2016, 14:31
minu jaoks J.K. kadus kultuuritegelaste hulgast juba ammu aastaid tagasi. Oli vist veel Gorbatšovi-aeg, kuid vabadustuuled kindlalt puhumas (või oli j...
(loe edasi)
k
konsa 6. oktoober 2016, 13:40
Kas Nobeli kirjanduspreemia tuleb tõesti viimaks Eestisse?
.-.-.-
ainuke väärikas kanditaat on tuntud kirjanik ja luuletaja, meie klassik, salomon vesipruul
Loe kõiki (17)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee