Uues ERMis on palju õhku, mitu reliikviat ja tilkuv kraan (11)

Haaratav selles mõttes, et sa näed, kuhu sa lähed, ja tead, et sa jõuad kohale. Mäletate ju küll (klassi)ekskursioonil Ermitaaži või Louvre’i tabanud ahastust: see on juba kümnes saal, samas on see alles kümnes saal – see maja ja väljapanek ei lõpe iialgi!

Eesti ajaloo kiirkursus Kukruse memmest ESTCube’ini – peauksest sisenedes tegelikult vastupidises suunas – on rahulikult tunniga läbitav. Siin ei ole museaalide armeed, mis võtaks silme eest kirjuks; samas leidub süveneda soovijaile hulganisti lugemis- ja vaatamismaterjali, nii et tunni asemel võib ajarajal olla ka kolm või neli korda kauem. 

"Tähtis on lugu, mitte esemete hulk. Kuigi ka esemeid on parasjagu," hindab püsiväljapanekut Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas.

Peateelt kõrvale keerates satub külastaja teematubadesse. Saab põhjalikumalt tutvuda talueluga, sinimustvalge looga, vaadata õllekannumustrite lõputut varieeruvust.

Mitme reliikvia – näiteks maailma esimese sinimustvalge lipu või eesti soost pühaku, piiskop Platoni rüü – kõrval leiab ERMist ka siirast äratundmisrõõmu. Olgu selleks siis nõukogudeaegne koduraamatukogu või näiteks ühiskorteri sansõlme sobituv lõputult tilkuv kraan. Või hoopis moodsa kodu magamisase. Või sülearvuti, millega kirjutati valmis suur osa Skype’ist.