TEEL MINEVIKKU: Eesti lugu jutustav ajarada juhatab peauksest siseneja tänapäevast kiviaega.Foto: Aldo Luud
Rainer Kerge 30. september 2016 04:00
Ei mingit paanikat – tuba, mille riiuleilt leiab kümneid meetreid eri kirja õllekannusid, on ERMis täiesti olemas, ainult et selle leidmiseks tuleb peateelt pisut kõrvale käänata. Peatee – Eesti loo ajatelg – on avar ja särav ja haaratav.

TALUTARE: Eesti loo ajateljest kõrvale põigates satub külastaja teematubadesse. Suures osas saavad need olema vahelduva välja­panekuga. Foto: Aldo Luud

Haaratav selles mõttes, et sa näed, kuhu sa lähed, ja tead, et sa jõuad kohale. Mäletate ju küll (klassi)ekskursioonil Ermitaaži või Louvre’i tabanud ahastust: see on juba kümnes saal, samas on see alles kümnes saal – see maja ja väljapanek ei lõpe iialgi!

BREŽNEVI-AEGSES POES: Maisipulgad ja skumbria tomatikastmes – unustamatud maitsed kõigile, kes vanemad kui 35. Foto: Aldo Luud

Eesti ajaloo kiirkursus Kukruse memmest ESTCube’ini – peauksest sisenedes tegelikult vastupidises suunas – on rahulikult tunniga läbitav. Siin ei ole museaalide armeed, mis võtaks silme eest kirjuks; samas leidub süveneda soovijaile hulganisti lugemis- ja vaatamismaterjali, nii et tunni asemel võib ajarajal olla ka kolm või neli korda kauem. 

SOOME-UGRI JÕEL: ERMi direktor Tõnis Lukas seisab virtuaalsel jõel, kus ujuvad virtuaalsed kalad. "See jõgi lahutab sümboolselt soome-ugri rahvaste rühmi," selgitab Lukas. "Meie rahvusvaheline kohus olla Venemaa territooriumil elavate soome-ugri rahvaste kultuuriliseks saatkonnaks vabas maailmas." Foto: Aldo Luud

"Tähtis on lugu, mitte esemete hulk. Kuigi ka esemeid on parasjagu," hindab püsiväljapanekut Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas.

SIIN SAAB ASJU NÄPPIDA: Kui lapsed on museaalide mittekatsumisest juba täiesti kurnatud, saab nad juhatada tuppa, kus võib eksponaate kätega vaadata. Näiteks Siberisse küüditatud pere kohvrit ja sooja salli. Foto: Aldo Luud

Peateelt kõrvale keerates satub külastaja teematubadesse. Saab põhjalikumalt tutvuda talueluga, sinimustvalge looga, vaadata õllekannumustrite lõputut varieeruvust.

VASTUVÕTULE: Ene-Liis Semperi pidukleit Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Foto: Aldo Luud

Mitme reliikvia – näiteks maailma esimese sinimustvalge lipu või eesti soost pühaku, piiskop Platoni rüü – kõrval leiab ERMist ka siirast äratundmisrõõmu. Olgu selleks siis nõukogudeaegne koduraamatukogu või näiteks ühiskorteri sansõlme sobituv lõputult tilkuv kraan. Või hoopis moodsa kodu magamisase. Või sülearvuti, millega kirjutati valmis suur osa Skype’ist.

Värskelt avatud ERM-i aerofoto Foto: Mait Metsur / Maa-amet