EESTI SPIOONIFILMI REŽISSÖÖR: luurajad koguvadki infot vastast võrgutades! (2)

"Aga milles see ägedus seisneb, see on ju kõik see digivärk, mis on kinematograafiliselt ääretult igav," vehib kätega režissöör, kelle eestvedamisel on valminud ka menuk "Seenelkäik". "Pealegi ei klappinud Krossi soovitused minu dramaturgilise ülesehitusega, et sinna sisse mingisugust digi-migi panna. Las ta siis olla pigem primitiivsem, kuid mulle südamelähedasem," viskab Hussar pilgu justkui natuke häbenedes maha. Samas silmanähtavalt elavnedes: "Sain aga teada – mida maailma spionaažipraktika on paksult täis –, et infot kogutaksegi teist poolt võrgutades. See on läbi ajaloo ja üle maailma kasutatav võte." 

Hussari sõnul sai ta Krossilt kuulda üllatuseks sedagi, et luuraja elukutse teeb paeluvaks just selle ohtlikkus ja põnevus. "Veel üllatas, et luurajatel pole eeskirju, kuidas käituda väljaspool tööaega. Aga fakt on see, et riigisaladust peab hoidma. Ja neil on oma eeskirjad, aga mitte siiski nii karmid, kui ma ette kujutasin. Ühesõnaga, mul oli vaja teada saada, kuidas peategelased väljaspool tööaega käituvad ja selle informatsiooni ma Eerik-Niiles Krossilt ka sain." 

Peategelase, salapolitseinik Gustav Tuki (Jan Uuspõld) kõrval on oluline tegelane Nala, keda kehastab Lana Vatsel. Nimi, mis ei ütle Eesti vaatajale peaaegu mitte midagi. Vähemalt mitte sellele, kes pole näinud mängufilmi "Vasaku jala reede". 

"Tegemist on naisterahvaga, kellega ma tutvusin siin, Eestis, ja selgus, et ta on näitleja. Ta on mänginud ka paaris Horvaatia filmis ja ta tundus mulle väga hästi sobivat sellesse rolli, mis mul oli kavandatud, sest ta oli just mustlanna tüüpi. Tegelikult ongi ta Horvaatia päritolu mustlanna, kes on samas pooleldi eestistunud. Kahjuks kolis ta tagasi Horvaatiasse, aga elas siin üksteist aastat, õppis isegi eesti keele ära, mida oli küll päris naljakas kuulata. Igatahes stsenaariumit kirjutades oli mul väga selgelt silme ees tema kuju, nii et ma ei teinud selle rolli peale ühegi teise näitlejaga isegi proovivõtteid. Tegemist on väga temperamentse ja julge inimesega. Ta ei karda mitte midagi valesti teha. Tal on teised hirmud, mis jälle eestlastele on võõrad." 

Kui režissöörilt küsida, mis hirmud need on, tuleb lühike ja konkreetne vastus: "Ei ütle." Hussari sõnul vaatas Vatsel enne võtteid ära ka tema filmi "Seenelkäik" ja sai aimu, mis tüüpi režissöör ta on. "Nii et koostöö sobis meil suurepäraselt," kiidab Hussar natuke salapäraseks jäävat näitlejannat. 

Spioonitar võrgutab nii salapolitseiniku kui ka luuletaja 

Toomas Hussari filmi "Luuraja ja luuletaja" peategelane, sarmitu salapolitseinik Gustav Tukk kohtub salapärase mustlannaga. Peagi selgub, et tegemist on Vene luure seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud. Mustlanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn, kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust.

Filmimaailma esilinastus toimus Karlovy Vary filmifestivalil juulis 2016, Eesti kinolinadele jõuab see 21. septembril. Filmi eelarve oli 670 000 eurot, tootja on Allfilm.