Inimesed

"Nüüd sa lahkud, Aarne, ega tule enam tagasi. Aga meiega sa jääd." (14)

Jaanus Kulli, 17. september 2016 04:00
Aarne Rannamäe lahkumineFoto: Jörgen Norkroos
Aarne Rannamäe saadeti telemaja esimesest stuudiost viimsele teekonnale.

Eesti Televisiooni maja ees Gonsiori tänavas on rahvusringhäälingu lipud pooles mastis. Telemaja esimeses stuudios on kinnine sark. ETV näitaks justkui mustvalget pilti: mida enam täitub stuudio tumedates riietes hüvastijätjatega, seda enam kasvab valgetest kalladest ja krüsanteemidest pärgade ja lillekimpude kuhi madalal poodiumil stuudio tagaseinas.

Samal teemal

Poodiumi kohale on projitseeritud Aarne Rannamäe muheda naeratusega portree, mille tagant paistab natuke fookusest väljas sõnapaar: "Vabariigi kodanikud". Ekraani all vasakus nurgas on aga Rannamäe signatuur ning daatumid: 10.05.1958–10.09.2016.

Kuidagi karjuvas vastuolus on värviline, suur ja muhe portree, vaikne ja nukker muusika ning ekraanilt tuttavad pisarais teleinimesed, keda oleme harjunud nägema säravate silmade ja naerukurdudega suunurgas.

Hüvastijätjate rivi on lõputu. Oli ju Rannamäe oma inimene mitte ainult tele-, vaid ka raadiomajas. On tunne, et kogu tele- ja raadiorahvas, nii tänased kui ka eilsed tegijad, on tulnud avaldama austust nii ülekohtuselt vara lahkunud Aarne Rannamäele ja kaastunnet lahkunu lähedastele, abikaasa Kristale ning tütardele Liisale ja Ragnele.

Lõpuks on ärasaatmisele tulnud inimesed stuudios istet võtnud ja nüüd vaatab Rannamäe muhe naeratus hämaras stuudios kuidagi eriti valusalt vastu. Mälestusteenistus algab Raivo Tafenau palaga. Tafenau on üks Rannamäe lemmikmuusikuid.

Sarga juurde astub Margus Saar. "Siin sa nüüd oled, Eesti Televisiooni esimeses stuudios, kus sinu juhtimisel on eetrisse paisatud tuhandeid saateid. Välispoliitikast, siseelust, valimistest…" Võib-olla kõrv petab, aga tundub, et isegi Marguse hääl natuke väriseb, kuigi Rannamäe mantlipärijana on ta "Aktuaalse kaamera" ankrumehena peaaegu igal õhtul tuhandete vaatajate ees.

"Siit sa leidsid oma unistuste töö, siit leidsid sa Krista (abikaasa – toim). Eks ta oli selline eesti mees, lihtne, kolleegide meelehärmiks teadis peast Seelikuküttide lorilaule, talle meeldis Tafenau, kuulas Jäääärt ja Queeni. Ja nüüd oled sa siin…"

Aarne Rannamäe lahkumineFoto: Jörgen Norkroos

Kõlab taas Raivo Tafenau saksofon, samas kui seinale kuvatakse fotosid saadetest, kus peategelaseks loomulikult Rannamäe. Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa mainib, et kui Aarne Rannamäe 6. septembri õhtul "Vabariigi kodanike" saate lõpus lausus, et oleme taas eetris järgmisel teisipäeval, ei osanud keegi arvata, et tõeks saab hoopis üks teine lause, mida ta ütles hetk varem: "Meile eraldatud aeg on paratamatult otsa saanud."

Aarne lahkumine oli üks neid harvasid kordi, kui pisar on silmis ka meeskolleegidel, mis pani hääle katkema ja ütlema lauseid, mis tulid südamest. Möödunud laupäeva hommikul juhtunu oli ülekohtune.

Või kuidas teisiti nimetada, kui surm võtab meilt tippvormis ajakirjaniku – kolleegi, keda kohati kardeti, aga siiski alati imetleti."

Aarne Rannamäe lahkumineFoto: Jörgen Norkroos

Allikmaa tuletab meelde, et Rannamäe töötas ETVs 35 aastat ega andnud järele ei president Meri ega peaminister Laari põnevatele pakkumistele ja ahvatlustele.

"Nüüd jääb, Aarne, sinu kolleegidel täita su viimase saate lõpus antud lubadus: "Me oleme eetris jälle järgmisel teisipäeval"," märgib Allikmaa.

Kõlab Jääääre "Üksinduse valss":

Mustvalge telekas mängib,

kuni sa magama jääd. Olgu see uni sul minust, ehk leiad mus midagi hääd.

Taas astub sarga juurde Margus Saar. "Nüüd sa lahkud siit, Aarne, ja ei tule enam tagasi. Aga meiega sa jääd. Sa oled ühtaegu lähedal ja kaugel." Siis kantakse sark stuudiost välja ning Queen laulab: "Show Must Go On."

Aarne Rannamäe sängitati eile pere, sugulaste ja lähedaste keskel Pärnamäe kalmistu mulda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee