KUULA JA VAATA | Pärnu räppar Silver Orissaar: kaklemise asemel panen emotsioonid oma lauludesse (5)

Pärnu noormees Silver hakkas muusikaga tegelema juba lasteaias, kui vanaema ta klaveri taha istuma pani ning laulda, mängida ja tantsida käskis. "Sealt mulle see muusikapisik sisse tuligi. Lisaks sellele sai terve põhikooli aeg ansamblis ja kooris lauldud ning mitmeid instrumente mängitud," ütleb Silver.

Poplaulude või klassika asemel valis Silver riimide seadmise ehk räppimise. Sellegi juured ulatuvad nooruspõlve, kus sõpradega kuulati omaaegset Tartu huumorikolmikut Loogilised Poisid ja kõhud kõveraks naerdi. "Läks aastaid mööda ja hakkasin kuulama erinevaid räppartiste Eestist ja välismaalt. Mingil hetkel tuli mõte, et nüüd teen ise, sest räpiga on hea anda edasi konkreetset emotsiooni," selgitab Silver.

Ta võttis ühendust Põhja-Tallinnasse kuuluva Wild Disease’i ehk Jaanus Saksiga, kes nõustus enda kogemuse põhjalt toetava õla laenama. Kuigi Silveri enda sõnul ei ole ta kindlaid eesmärke võtnud, kuhu oma muusikaga jõuda soovib, üritab ta jätkata sellega, mis talle meeldib: "Eks elu näitab ise edasi."

Elab end välja laulude kirjutamisega

Esiti kirjutas ta lauludele sõnu nii-öelda sahtlisse, osa neist on praeguseks saanud ka meloodia ning jõudnud videokeskkonda kuulamiseks. Olemas on ka pool plaaditäit lugusid ning Silver ütleb, et "kui on artist, on ka plaat", seega võib ühel hetkel oodata, et Orissaare räpilood jõuavad kauamängivale.

Silveri laulud räägivad kõigest sellest, mis on meie ümber. Seda annavad edasi ka pealkirjad, nagu "Laske meil olla" või "Tänapäeva noorus". Koos Cäroliniga, kes annab Silveri lauludele juurde naisvokaali, plaanib ta koostööd teha tulevikuski. "Muidugi on veel ilmumas ka soololugusid," lisab ta.

"Lugusid meeldib mulle kirjutada emotsioonist, olgu see positiivne või negatiivne tunne. Selle asemel, et minna tänavale kaklema või linna vahele noorust maha tegema, teen parem loo ja panen kõik emotsioonid sinna sisse," kinnitab noor räppar ka ise.

Laulusõnu ta kellelegi otseselt kirjutanud ei ole, kuid 13aastasena valmis armastusluule klassiõele. "Tüdruku südant päris ei võitnud, aga luulekonkursi küll," muigab noormees.

Muusikas ei oska Silver lemmikuid nimetada, kuid suurimateks eeskujudeks loomeprotsessis peab kõiki neid, kes muusikat südamega teevad. Ka Eesti räpimaastikku kirjeldab ta kui rõõmu, viha ja pisaraid täis paika, kus kõik tundub päeva lõpuks siiski tasakaalus.

Noori, kes alles kirjutavad muusikat ja ei tea, kuidas esimest sammu selle avaldamiseks astuda, ütleb Silver julgustuseks: "Kõik, kes on juba midagi sahtlisse kirjutanud, siis ärge enam oodake, hop-hop!, ja tehke ära! Esialgu lindista kodus, kuula ise, lase sõpradele, mõnele võõrale ja kui kraam on hea, siis leiad stuudio ja saad selle linti ka!"