SELGELTNÄGIJA ELENA KANDA: "Töö striptiisitarina õpetas mind paremini inimesi tundma." (19)

Sensitiiv Elena Kanda tunnistab, et tema selgeltnägijaanne on õppimise ja harjutamise vili. Väärt elukooli sai naine striptiisibaaris töötades – tantsu kõrvale pani ta ka kaarte ja nägi pealtnäha edukate meeste hingehaavu ning saladuses hoitud ebaõnnestumisi.  

"Olen rohkem psühholoog kui esoteerik," ütleb selgeltnägija Elena Kanda, kui tema vastuvõtutuppa astun. "Inimeste probleemid on enamasti kõrvade vahel, mitte kusagil mujal." Pisike, blond, naeruhimuline – Elenast kiirgab haldjalikku sulnidust. Imestan, kui kuulen, et ta on juba 47. Ta näeb oluliselt noorem välja. 

Elena seletab, et pole sündinud nõid – ta on oma ekstrasensoorseid andeid teadlikult arendanud ja nende nimel kõvasti tööd teinud, käinud loendamatutel seminaridel ja kursustel. Kirju elugi on talle inimestetundmist õpetanud. Lapsena Elena veel oma erilistest võimetest ei teadnud. "Samas oli mul juba lapsepõlves sisemine, intuitiivne arusaamine, et olen teistsugune," meenutab ta. "Mul oli kange kihk surnuid elustada. Muidugi see ei õnnestunud ja siis tegin loomade surnuaedu, matsin nad maha ja vedasin ka teised lapsed kohale: nüüd kaevame augu ja korraldame matused! Kõik oli nagu päris – nutsime, tegime pärjad, panime ristid. Nagu päriskalmistul. Praegu mõistan, miks seda tegin. See oli kustutamata mälestus eelmisest elust. Mul on alati olnud side surnutega – kas või unenägude kaudu, sest juba lapsepõlvest alates olen näinud unes surnuid. Alateadvus on nii huvitav. Võib-olla sellepärast mulle meeldivad ka traditsioonid. Mulle meeldib, kui inimesed mäletavad möödunut."