Facebook on mingi idiootsus. Vähemalt sellises vormis, nagu mõned seda peavad. Aruanne kõigist oma tegemistest. Et kuidas magas ning kellega magas, Kas hambaid ikka pesi ja ka duši alla jõudis või oli liialt kiire. Mida hommikuks sõi. Kuidas läks tööl. Kes jäi hiljaks ja kes millise anekdoodi rääkis. Kus käis lõunal ja mida see maksis. Kus keda kohtas. Millisele sõbrannale helistas ning millist klatši kuulis. Mida tegi ning kus käis õhtul j.n.e. Nõukogude ajal oli sisse seatud arvukas nuhkide süsteem, kes kõike jälgisid ning koputasid, kuhu vaja. Nüüd ollakse agajuurutamas märksa geniaalsemat süsteemi, Inimene riputab ise kõik enda kohta facebooki üles, lisab fotd ja teeb ise enda kohta ettekandeid ning tasuta veel pealeauba.
mina tavalise inimesena ei tunne küll mingit vajadust sinna kontot teha. Veidi on kahju, et kui on mõni protest või kutsutakse seda või teist küsimust toetama, siis levitatakse seda ainult seal. Kui ikka tahetakse probleemile suuremat kõlapinda saada oleks viisakas seda ka Delfis levitada. Aga noh, eks nad ise teavad, mina ei nuta.
Riigikogu.. facebook.. niu-niu? Kui madalale võib mõni tabloidmeedia ajakirjanik veel laskuda, et vingub eraelu materjali kättesaamatuse pärast? Ajakirjanikku võiks atakeerida tema enda moel: Gerli Mägi, pildid, kommentaarid, aigid. Mis aga oleks selle eesmärk? Silmade avamine: labasusele võidakse vastata samalaadse labasusega.
Tegin endale facebooki valekonto /Dish Tallinnast/ aastal 2011 vaid selleks, et teisi hiilida (võite aadressi uurida, kuigi seal ei ole mingit erilist inffi). Peagi veendusin, et fb on täielik infomüra, hullem kui delfi kommentaarium. Kuid temas on 1 huvitav lisaomadus - sõnumirežiimis saab teksti ja fotosid sõbrale saata, nii et teised seda ei näe. Peaaegu nagu Skype.
olen sitases poe järjekorras ja poe raadiost hakkas see pask halleluuja halleluuja laul tulema, fakk pane kasvõi korv maha ja kõnni minema. Pidin selle jutu kuhugi kirjutama, nii vihaseks ajab lihtsalt.
KOMMENTAARID (29)