KUULA JA VAATA | Ilmapoiss Martin Mileiko: laulan ja puhun poisikesest peale pasunat (4)

Aastaid tagasi, kui Martin (44) veel Võru poiss oli, käis ta trombooniõpingutel Võru laste muusikakoolis ja sai ka vastava paberi. Siis rändas pasun mõnekümneks aastaks tolmukorra alla.

Aastapäevad tagasi leidis Martin aga taas muusikapisiku üles, mõni kuu tagasi ka trombooni ja hakkas sellel vägevalt tuld andma.

"Nüüd, nelja kuu möödudes, olen kindlasti parem trombonist kui koolipoisina nelja õpinguaasta järel."

Samas tunnistab Martin, et üht-teist tuleb tal mänguoskuses veel lihvida. "Mitte pilli positsioonides pole küsimus. Need tulid pihku juba paari harjutuskorra järel. Hoopis huul kipub järele andma.

Pole enam nii suurte pingetega harjunud. Aga kindlasti pole ma meelt heitnud. Vean kihla, et kui räägime paari kuu pärast, on pillimängus sees hoopis teised toonid," lubab ta.

Trombooni kui pilli hindab ilmapoiss kõrgelt. "Selle riista mängijad on vähemalt Lõuna-Eestis küll väga tehtud ja otsitud poisid. Usun, et olen liigagi optimistlik, kui arvan, et meie maanurgas pole neid oskajaid palju üle kahe käe sõrmede.

Ent muusikastiile, kuhu see instrument kui rusikas auku kõlab, on oma paarkümmend kindlasti. Nii et ripakile need vennad kindlasti ei jää ja sellepärast olen ka enda tuleviku pärast üsna muretu."

Justkui Martini sõnade kinnituseks, esineb ta juba 10. septembril koos bändiga Hilised Ärkajad Raudoja kõrtsis – enne kui kõrtsi perenaine, kunstnik Ave Nahkur perega Tenerifele kolib.

Seda, et Hilistel Ärkajatel repertuaarist puudu tuleb, Martin ei karda.

Varasemast on bändil olemas üks võrokeelne pala ja hulk eestikeelseid laule. Repertuaarikotis on neidki lugusid, kus Martinil on soololaulja partii ja samuti tuleb mängida pool lugu tromboonil.

"Meil on laule kotis juba peaaegu kontserdijagu. Kui vaja, tekitame neid ka juurde. Teine võrokeelne lugu tekib meile muuseas õige varsti. Uue loo sõnad on kirjutanud Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba."