üks asi, mis meie koolis puudub, on võimetekohane haridus. ja see jääbki vist puudu. meil on kogu tähelepanu sellistele, kes kuidasgi kirjutama, arvutama, kingapaelu siduma jne. õpetada. aga kui inimene seda kõike juba enne oskab, siis ta käib koolis vahtimas ja igavlemas. minu lapsega nii ongi. ja kurb, see kamm käib juba seitsmendat aastat. midagi uut pole kooliprogramm pakkunud. ja ilmselt ei paku ka.
pihta tuld jälle? Mis teil viga on, et emadepäev välja arvata, siis on vaja igal sammul naisi, kes on otsustanud laste kasvatamise raske töö endale võtta, halvustama peab?
Üks asi, mida tuleks kuidagimoodi KOOLIS lastele õpetada on : kuidas õppida kõige tulemuslikult. Õpetajal on (loodetavalt) pilt ees laste individuaalsetest võimetest ja seeläbi ka parim võimalus õpetada nii kodus kui koolis teadmiste omandamiseks. Ema-isa-vanaema-vanaisa ei ole õiged õpetajad, nad on ju vaid "kontrollijad" - on õpitud-ei ole õpitud. Erinevate õppeainete omandamine on väga individuaalne ning paratamatult tuleb õppida ka vastumeelseid (aga nõutavaid!) ning need võivad võtta kogu "kvaliteetaja" lapsel. Nii kasvabki vastumeelsus.... algul õppeaine, siis kooli vastu...
tänaval kuuldud I. klassi lapse ema jutujupp: " ...laps ütles, et klassijuhataja lubas klassile organiseerida Estoniasse balletietendusele külastuse. Ma ütlesin, et ei tea, mida ta sinna ära kaotanud on..." Emal võib küll enne veidi aru olla, aga lapse kasvatamisel mandub see täielikult ja võib tagasi tulla, kui laps on pensioniealine.
KOMMENTAARID (8)