KUnagi otsustas ka vähetuntud tavaline venekeelne noormees mulle kihlumisettepanekut teha. Teadsin teda vaid pidude kaudu aga õnneks teised räkisid ette, et see totu kavatseb kosida,s elleks valmistas romantilise olemise ette. Läksin sinna laual ilusat paremat ja lilled ning üks punane küünal põlemas keset lauda, siis hakkas Vovka põlele laskuma aga kukkus külile, polnud põlvele laskumist treeninud. Pomises ja küsis naiseks, ma ütlesin , et net ne hatshu, davai kushat. Vovka leppis saatusega, sõime ja siis tulid veel Vovka paar sõpra plikadega, neil läks jutuks ja mina läksin koju, ema ei lubanud väljas olla rohkem kui kella 21-ni. Aasta pärast abiellusin Veltsiga ja kõik oli tore, ilma põlvitamiseta, leppisime niisama kokku et ilma abieluta korterisappa panna ei saa, abiellume. Olid ajad ,olid kombed....Nüüd aga põlvili ja aasta pärast lahku, mis mõte sel on?
Tunnistan ausalt - klikkisin sellele artiklile ainult selleks, et teada saada, kes on need fotol kujutatud TUNTUD inimesed... Sain teada, et nad on täiesti tavalised inimesed tänavalt.
Täiesti normaalne. Vahest tulebki kirjutada tavalistest inimestest, nt. kellega kihlus KÜ Linnamäe tee 218 esimees Affanassi Ivanov või siis miks ikkagi hülgas oma naise ja lapsed transpordiministeeriumi asendusautojuht sm. Väino Vänt.
KOMMENTAARID (10)