Suri "Willy Wonka" täht Gene Wilder

"Me ei suuda ette kujutada elu ilma Gene’ita," tõdes Wilderi õepoeg Jordan Walker-Pearlman.

Gene Wilder (pildil 2010. aastal) lõi laineid esmalt Broadway lavadel. Läbimurde suurele ekraanile tegi ta pantvangi võetud matusebürootöötaja rollis filmis "Bonnie ja Clyde" (1967).

Lokkispäine koomik jäi silma režissöör Mel Brooksile, kes andis talle 1968. aasta komöödias "Produtsendid" paanitseva arveametniku rolli.

Koostöö Brooksiga jätkus aastaid: Wilder mängis näiteks tema komöödiates "Leegitsevad sadulad" ja "Noor Frankenstein". Viimases oli koomik ka kaasstsenarist ja pälvis koos Brooksiga Oscari nominatsiooni.

"Gene Wilder – üks meie aja tõeliselt suuri andeid," kirjutas Brooks näitleja surmast kuuldes. "Ta õnnistas iga meie ühist filmi oma võluväega ja mind oma sõprusega."

Neli filmi tegi Wilder lavastaja Richard Pryoriga ja kirjutas ning lavastas ka ise mitu linateost, sealhulgas romantilise komöödia "Naine punases" (1984). Kuid koomiku tuntuimaks rolliks jäi ikkagi veider Willy Wonka Roald Dahlil põhinevas filmis "Willy Wonka ja šokolaadivabrik" (1971).

Vanaduses pühendus kirjutamisele

Pärast oma kolmanda abikaasa, näitlejanna Gilda Radneri surma munasarjavähi tagajärjel võttis Gene oma südameasjaks vähiteavituse ja -ravi.

Ta asutas oma naise nimelise munasarjavähidiagnoosi keskuse ning toetusgrupi Gilda’s Club, mille harud tegutsevad nüüdseks kogu USAs.

Ent koomik ei jäänud üksi: ta armus kuulmispuuete spetsialisti Karen Webbi, kes oli talle filmiks "See No Evil, Hear No Evil" (1989) huultelt lugemist õpetanud. Nad abiellusid 1991. aastal.

2003. aastal taandus Wilder näitlejatööst ja pühendus kirjutamisele. Kaks aastat hiljem avaldas ta memuaarid, millele järgnesid jutukogu ning kolm romaani, viimane neist kolm aastat tagasi.