Erakondadel seisab nüüd ees pingeline omavalitsuste töötlemise kuu. Oletada ju võib, et valimiskogus ei saa omavalitsuste liikmetelt oodata sellistki hädist parteidistsipliini nagu Reformierakonnalt riigikogu voorudes, kus omade hääled liikusid Siim Kallase tagant ära, et siis tagasi tulla ning viimases voorus jälle lahkuda.
Millisest erakondade kindlast maailmavaatest saaksimegi presidendi valimist riigikogus vaadates rääkida, kui üks ja sama seltskond toetas eile Nestorit, täna Kallast ja homme Kaljuranda? Nõnda võib valimiskogus, kuhu saab korraga tulla nii riigikogu ees juba käinud, kui ka uute kandidaatidega, oodata mastaapset lahingut, kus lõpptulemuse otsustab kompromisside sõlmimise kunst. Kui Reformierakond ei suuda täna valimiskogusse otsepääsu saanud Kallast sundida edasisest kandideerimisest loobuma või Kaljuranda ümber veenda, siis võib reformierakondlik dünaamiline duo killustada oravaid ja nende poolehoidjaid ning anda nõnda rohkem võimalusi teiste potentsiaalsetele presidentidele. Mäletate ju, kuidas üle-üle-eelmistel valimistel paremjõudude kompromissitus tõi võimule hoopis Arnold Rüütli?
Riigikogu kolm vooru näitasid, et presidendivalimistest on saanud kuhjunud poliitiliste pingete väljaelamise koht, omamoodi riigikogu vahevalimised. Kallas sai omadelt signaali, et tal ei maksa end väga kindlalt tunda. Üldsus sai Reformierakonna käitumisest signaali, et erakond on rohkem lõhki, kui arvata võis. Näis siis, kelle juhtimisel ja mitme kandidaadiga Reformierakond valimiskogusse tegutsema läheb. Ja kuidas kajastub muutunud olukord võimuliidu edasises koosseisus ja tegemistes.
Kommentaarid