Põhiseadusliku tõsielusarja esimene osa möödus üllatusteta (5)

Vähe on neid, kes hellitasid lootust, et riigikogus toimuv presidendi hääletus võib kohe esimesel päeval Eestile uue riigipea kinkida. Needki vähesed eksisid. Eile polnud mingeid suuri kõikumisi ennustatud tulemustes, silma jäi vaid viiehäälene parteidistsipliini rikkumine.

Kümmekond minutit enne riigikogu erakorralise istungi algust, umbes 12.50 võtab riigikogu rõdul koha sisse IRLi ja Eesti Vabaerakonna presidendikandidaat Allar Jõks.

Väliselt rahulik vandeakvokaat jagab ajakirjanikega oma hääletus­eelseid muljeid ja tundeid, kinnitades spordimehelikult, et ka teine koht esimeses voorus poleks sugugi paha. Kiiresse lõppmängu juba esimesel päeval vilunud õigusnõustja ei usu.

Kolm minutit enne kokkulepitud aega ilmub rõdule ka riigikogu esimees ja sotsiaaldemokraatide ning Reformierakonna esimese vooru ühiskandidaat Eiki Nestor, kellele on tulnud kaasa elama pojad Siim ja Madis.

Avaldanud tervitusega lugupidamist, teeb Nestor minekut. Temal ja kolmandalgi päevakangelasel Mailis Repsil on oma koht ka "parteris".

Enne istungi algust jõuab rõdule juhtunud kandidaate sooja käepigustusega õnnistada ka strateegiline partner USA suursaadik James Desmond Melville, Jr. Nii kinnitatakse veel kord ookeanitagust vankumatut toetust Eestile, sõltumata sellest, keda riigipea valimistel edu peaks saatma.

Raske päev hääletussedeli ja õllega

Erakorralist istungjärku juhib kindlakäeliselt riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder. 101 riigikogu saadikust on ajaloolises mängus kaasa löömas 99.

Hääletajatele tuletatakse igaks juhuks meelde hääletusreegleid ja valimisveski võtab tuurid üles.

Rahvaesindajad saavad tunni, et oma veendumuste, poliitiliste kokkulepete või siis teab veel millel põhinev eelistus sinisest plastikust ja halli kaanega valimiskasti toimetada.

Seeder kuulutab välja vaheaja ning kätte on jõudnud ajakirjanike ja muude kiibitsejate tähetund.

Õhtulehele kinnitati, et ühtekokku akrediteeris end ligi 200 meediaesindajat. CNNi või New York Timesi kaliibriga väljaandeid siiski kohal polnud, arvukaima delegatsiooniga oli ERR, kuna tehti pidevalt otselülitusi ja püsti pandi oma stuudiodki.

Ennustus: EKRE ei hääleta

Enne istungi algust olid saadikud koridorijuttudes üpris kindlad, et üllatusi ei tule. Arvati, et EKRE ei hääleta, ent ülejäänud parteid jäävad oma lubadustele kindlaks. "Mine tea, äkki Keskerakonnas juhtub, et keegi hääletab teisiti... See oleks Repsile paras tagasilöök," oletas üks koalitsioonisaadik.

Hääletus kestis ühtekokku tund aega. Võiks arvata, et kohe tormati otsejoones oma häält andma, aga hoopis pikem järjekord tekkis kohvikus.

Kellaajast hoolimata otsustas nii mõnigi rahvasaadik söögi kõrvale vee või piima asemel võtta hoopis õlle. "Noh, kuidagi peab pika päeva üle elama," lõõpis üks saadik.

Valimiste demokraatlik protseduur oleks ehk kindlasti kuivavõitu, kui kohale poleks tulnud ka eelmistel presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvesele konkurentsi pakkunud eurosaadik Indrek Tarand.

Meest on selgi korral raske mitte märgata ja asi pole mitte ainult tema sügavoranžis pintsakus, mis kahvatus ümbruses kohe silma torkab.

"Eesti erakondadesüsteemis on lihtsalt kombeks välja öelda asju, mida tegelikult ei mõelda," meenutab Tarand aegu, kui umbes poolteise aasta eest andis ta esimesena nõusoleku tänavustel valimistel kandidaadina kaasa lüüa. Ettepaneku tegi talle toona IRL.

Indrek Tarand: üks kandidaat pakub meelehead

"See konkreetne ettepanek oli üks võimalikest variantidest," ütleb eurosaadik. "Minul oli vaja seda selleks, et riigikogu valimistel IRLi ridades kandideerinud puuetega inimesed saaksid valituks."

Indrek Tarand kinnitab, et viis aastat tagasi toimunud presidendivalimistel püüdis ta näidata seda, et siiani kehtivad riigipea valimise reeglid ei kõlba 21. sajandi demokraatiasse.

"Neil oli aega, et praeguseks asja muuta, seda aga ei tehtud, sest tahe puudub absoluutselt," lausub Tarand. "Huviga jälgin ülesastumisi, kus paljud nimetavad täna siin toimivaid reegleid väga halvaks, kuid nende järgi tuleb siiski mängida. Praegu oleks aeg taas otse välja öelda, et korda tuleks muuta, kuid seda ei ole.

Seetõttu suhtun ma siin toimuvasse halvasti ja olen väga kurb ja riigi tuleviku pärast mures. Need viletsad reeglid ja keeldumine nende parandamisest on pikk samm lähemale kodanikkonna võõrandamisele oma riigi valitsemisest.

Mina võin ju arvata, et senist monarhia teesklemist ja palee-elu õukondlemist ei ole sellise raha eest vaja, aga ma ei pruugi esindada enamust. Et välja selgitada, mida rahvas arvab, tuleks teha küsitlus, aga sellestki ei taheta rääkida, ja see on kurb."

"Kõige elegantsem – mis mina teeksin, kui oleksin praegu Keskerakonna ainudiktaator – oleks ehk see, kui pista keskerakondlaste hääled Nestori eest kasti ja asi oleks tehtud, ning teised vaataksid nurgas, näpp suus," mõtiskleb mees oražis pintsakus. "Aga nad ei ole nii elegantseks käitumiseks lihtsalt võimelised."

Indrek Tarand ei söanda prognoosida, millises staadiumis võiks praegune valimiskarussell punkti saada.

"Nagu ju teame, on üks teise vooru väljahõigatud kandidaatidest oma emissaride kaudu pakkunud juba erinevaid töökohti. Inimesed võivad oma vaba tahet teostada ka isiklikest huvidest lähtuvalt, mis pole ju keelatud," arutleb Tarand.

Tarandi meelispaar valimiskogus koosneks Marina Kaljurannast ja Allar Jõksist. Iseenda kaasalöömist Tarand sel korral tõsiselt ei võta.

Kuhu kadus viis häält?

Kell 14.15 on hääletamine läbi ja valimiskomisjoni liikmed hakkavad kõigi silme all hääletussedeleid kontrollima ja lugema. Sedelid võetakse ümbrikutest välja ja jagatakse nelja kuhja.

Veerand tunniga on see töö tehtud: Allar Jõks saab 24, Eiki Nestor 40 ja Mailis Reps 26 häält ning märkimata on jäänud kaheksa sedelit. Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik annab aga teada, et midagi rehkenduses ei klapi – üks hääl paisab olema kaotsi läinud.

Häältelugemine algab otsast peale ja peagi selgub, et Allar Jõksil on õnnestunud tulemust ühe hääle võrra parandada. Lõpp hea, kõik hea! Valimiskomisjoni otsus aga kõlab ettearvatult resoluutselt: presidenti esimeses voorus valida ei õnnestunud!

Tundub, et sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna kokkulepe hääletada esimeses voorus Nestori poolt pole kahjuks vett pidanud. See ongi poliitika – julgete valikute pärusmaa!

Ja järelikult pole Reformierakonna ja SDE nn valimisliit sugugi nii kindel – sotsidel on riigikogus 15 saadikut, Reformierakonnal 30. Kokku teeb see 45 häält, ent Nestor sai 40 häält."

"Nestori ja Kallase leping kärises lausa viie häälega, see on tegelikult üsna märkimisväärne," hindab sotsioloog Juhan Kivirähk valimistulemust.

Kivirähk nendib, et on küsimärk, kas need läksid just Allar Jõksi taha, aga kaotsis nad olid.

"Ega Siim Kallasele pole hea märk, kui homme (täna – toim) vaid 40 häält või veel vähem saaks. See oleks hinnang tema renomeele ja ka jätkamisele valimiskogus." Sotsidel on nüüd arutamiskoht, kas tasub enam Reformierakonda toetada, kui nad oskasid oma hääli Nestori tagant ära kaotada.

Reps: 65 häält ei saa keegi

Ka Mailis Reps ütleb Õhtulehele, et kindlasti analüüsitakse tulemust, et vaadata, kuidas edasi.

"Aga tänane matemaatika ütleb, et 68 häält pole võimalik saavutada. EKRE ja Keskerakond on jäänud endale kindlaks," lausub ta ja rõhutab, et tema kandidatuur on teisipäeval täiesti kindel.

"Äärmiselt kahju, et presidendivalimised on muutunud kauplemise teemaks – kui palju kellegi eest midagi pakutakse," arutleb Reps. "See pole olnud ühegi kandidaadi eesmärk."

Kuigi Keskerakonna fraktsiooni tüürib nn Simsoni–Ratase–Repsi liin, tuli eilse valimisvooru järel erakonnaga kohtuma ka Edgar Savisaart. Ametlikult peeti maha küll erakonna juhatuse koosolek, ent osalema olid oodatud ka kõik teised fraktsiooni liikmed.

Savisaar jäi Keskerakonna sisevõitluses Repsile alla ning on hiljem olnud avalikes sõnavõttudes üsna toetav Siim Kallase suhtes.

Reformierakondlasest erukindral Johannes Kert keeldub pärast istungi lõppu oma valikut avalikustamast. "Valimised on ju salajased," lausub endine sõjamees, kes peab saladust pühaks, ja mitte ainult sõjasaladust.

Täna algab kõik otsast peale. Teise vooru kandidaadid seatakse üles hommikul kella 8–10. Teise vooru hääletus algab keskpäeval. Kolmas, kui selleks vajadus on, kell 16. Fraktsioone aga ootas eilse istungi järel ees tõsine peamurdmine, kuidas tegutseda edasi, sest riigil on vaja pead.

ASJATUNDJAD SOOVITAVAD: mida muuta presidendivalimiste korras?

Politoloogialeht PoliitikaGuru analüüsis eilses blogipostituses presidendivalimiste rindel toimunut ja andis mõned soovitused, mida tuleks riigipea valimiste korras muuta.

Kandidaatide nimekiri tuleb lukku lüüa varem.

Kandidaate peaks saama esitada ka rahvaalgatuse korras.

Riigikogus tuleks alles jätta ainult kaks valimisvooru.

Valimiskogus tuleks korraldada ainult üks hääletusvoor, milles võitja otsustatakse lihthäälteenamusega.

Pärast omavalitsusreformi saab iga omavalitsus valimiskogus kaks esindajat, kuid need määrab vabariigi valimiskomisjon, aluseks võetakse kohalike omavalitsuse valimiste tulemused.