AASTAL 1966: Biitlid ehk (vasakult) Ringo Starr, Paul McCartney, John Lennon ja George Harrison 17. augustil 1966 Torontos, mida nad külastasid ka viimasel Ameerika tuuril. Foto: BorisSpremo/Splash
Triin Tael 30. august 2016 04:00
Ilm oli udune ja tuuline. John, Paul, Ringo ja George astusid pärast soojendusesinejaid kell 21.27 lavale ja laulsid 11 hitti, alustades "Rock and Roll Musicust" ning lõpetades "Long Tall Sallyga". Nad teadsid, et see staadionikontsert jääb neile viimaseks.

Ehkki 1968. aasta suvel esinesid biitlid David Frosti telesaates hitiga "Hey Jude" ning andsid veel 1969. aasta jaanuari lõpus ekspromptkontserdi oma firma Apple Corps peakorteri katuselt, läks Liverpooli kuldse neliku ametliku viimase kontserdina ajalukku esinemine San Franciscos Candlestick Parkis 29. augustil 1966, millest möödus eile pool sajandit.

AASTAL 1966: Biitlid ehk (vasakult) Ringo Starr, Paul McCartney, John Lennon ja George Harrison 17. augustil 1966 Torontos, mida nad külastasid ka viimasel Ameerika tuuril. Foto: BorisSpremo/Splash

Ehkki pesapallimeeskonna San Francisco Giants kodustaadion mahutanuks 42 500 inimest, müüdi šõule vaid 25 000 piletit, märgib veebikülg The ­Beatles Bible. Mõni aasta varem olnuks staadion müüdud pilgeni täis.

Piletihind küündis 4,50 dollarist 6,50ni ja korraldajafirma jäi miinustesse. Bänd kasseeris esinemise eest 90 000 dollarit.

Teades, et nad ei astu rohkem enam kümnete tuhandete fännide ette, tõid John Lennon ja Paul McCartney lavale fotoaparaadi ning pildistasid nii publikut kui ka bändi. Enne kontserti oli Paul viimasel hetkel palunud, et nende pressiesindaja Tony Barrow lindistaks ürituse kassetile.

See oli kummaltki poolt pooletunnine ja et ta ei pööranud seda esinemise ajal ümber, katkes lõpulugu "Long Tall Sally" poole pealt. Tehniliste probleemide tõttu ei kuulnud biitlid laulmise ajal oma häält ja noodid kõlasid seetõttu mustalt.

See tundub nüüd sümboolne – aeg oli pillid kokku pakkida. Mida ansambel täpipealt kell 22 ka tegi. Vaid 33 minuti järel oli popunelm läbi. Publiku huilged olid kõigest hoolimata kõrvulukustavad.

Tuuritamine kiskus ohtlikuks

Kontsert möödus üllatavalt rahulikult. Vaid kolmel korral üritasid hullunud austajad – kaks viiepealist kampa ja üksik noormees – tungida tribüünidelt staadionimurule lava juurde, kuid turvamehed tõkestasid kindlalt nende tee. Esinejaid kaitses samuti poolteise meetri kõrgust lava ümbritsev kahemeetrine metallvõre.

Candlestick tähistas The ­Beatlesi liikmete karjääris ja elus dramaatilist pöördepunkti, kirjutas ajaleht International Business Times neli aastat tagasi. Kuna nende muusika oli muutunud juba liiga keeruliseks, et seda neljaliikmelises koosseisus laval esitada, loobusid nad kontserditegevusest.

John Lennon, Paul McCartney, Ringo Starr ja George Harrison taandusid EMI lindistusstuudio seinte vahele. Liiatigi polnud tuuritamisel enam mõtet – The Beatles oli nii popp, et nad ei pidanud oma uusi singleid või albumeid maailmaturneega reklaamima. Tagatipuks olid ringsõidud muutunud kurnavaks ja tihti ohtlikukski.

Kõige hullem vahejuhtum oli Filipiinidel, kus põhimõtteliselt poliitilisi kohtumisi vältiv ansambel oli haavanud esileedi Imelda Marcose tundeid, keeldudes ilmumast tema 200 külalisele korraldatud banketile.

Televisioonis üles ässitatud rahvamassid asusid ründama hotelli, kus biitlid peatusid. Kadus ka politseieskort, mis pidanuks bändi teel lennujaama saatma. Seal ootasid neid tigedad kohalikud, kes sülitasid nende suunas. Mõni tuurimeeskonna liige sai peksagi.

Enne 1966. aastat koosnes The Beatlesi töögraafik peamiselt kontsertidest, teleesinemistest ja filmidest ning salvestussessioonid olid sinna vahele kiilutud. Toonased hitid kaldusid seetõttu olema lühikesed ja löövad.

Pärast viimast ametlikku kontserti said biitlid lindistamisele keskenduda ning kulutasid stuudios ohtralt aega ja raha, kasutades kõikvõimalikke vidinaid ja trikke. Nii sündisid surematud ja monumentaalsed lood ja albumid.

Paljud biitlite fännid eelistavad küll varase ajavahemiku lihtsust, sarmi ja nostalgiat, kuid suur osa eelistab seiklusrikkamaid ja ambitsioonikamaid helindeid aastatest 1967–1970.

1966 tähistas ühtlasi maailma kuulsaima bändi lõpu algust. Kolm aastat hiljem viisid erimeelsused selle lagunemiseni. 1970. aasta detsembris antud intervjuus väljendas John, kes oli samal ajal andnud koos oma muusa Yoko Onoga välja LP "John Lennon/Plastic Ono Band", põlgust The Beatlesi muusika vastu.

Ta ründas nii oma kauast produtsenti George Martinit kui ka fänne. Ainsana jätkus tal häid sõnu oma naisele. Järgmises lauses aga ei jõudnud ilmselgelt narkouimas ja muserdatud staar biitleid ära kiita, nimetades seda sajandi suurimaks ansambliks.

Suurem osa tema vihast tundus teeseldud, märgib International Business Times. Leht toonitab: The Beatles oli bänd, mille puhul tervik oli osadest tähtsam. John, Paul, Ringo ja George täiendasid üksteist. Vaid nii sai sündida surematu muusika.