Filmi "Inimene keda polnud" Imbil pole Valgemäega küll mingit pistmist. Ainuke sarnanus on ajastu ja see, et Valgemäe ema suri noorelt. Filmis oli Imbi blond tshikk, kes meeste abil elus edasi liigub ja pooljuhuslikult raadiohääleks saab, kuna järjekordne vallutus on raadios tööl. Lõpuks ta mees arreteeritakse ja Imbi peab koristajana tööle hakkama.
Imbi Valgemäe sündis Virumaal Roela vallas. Juba kuueaastasena jäi ta emast ilma.Emaarmastuse kaotus oligi ta suurim ja sügavam valu, millele järgnes üksijäämine. Lõpetanud 1938.a. Roela algkooli , läheb Imbi Valgemäe Tallinna lootuses omal käel õppida. Töötas lapsehoidjana, majateenijana , pesupesijana, kuid ikkagi ei jõudnud õppemaksuks raha hankida ning teatrikool tuli jätta pooleli. Terviski ei pidanud eluraskustele vastu ja hiljem ei suudetud Imbit ka hoolika raviga päästa, Harukordse täpsusega pidas ta esinemispäevikuid. Esimene avalik esinemine "Estonia" kontsertsaalis kutselisena 1.aprill1947.a. 1951.aastal esines ta 110 kontserdil. Ta sai tohutult palju süamlikke kirju. 1957.aasta veebruaris anti Imbile Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Viimase esinemiskohana on kirjas Karksi-Nuia 25.veebruar 1957. Ka raske tõvega võideldes jätkas ta esinemisi raadio vahendusel --Imbi Valgemäe 28.sept.1923-23.aug.1960 .
minu isa teine naine. tean, et mu isa luges talle ette ja tema õppis pähe kuna oli lõpus pime juba. oi kui ammu see oli- isal tuleb kohe 100s sünniaastapäev!
Kahjuks on artikkel taas tasuline. Aga kas me mõtleme ikka ühte ja sedasama Imbit. Ajakirjanik kirjutab siin rängast tööst, põrandaküürimistest näljast ja 500 margasst õppestuudio koolirahast. See Imbi Valgemäe, kelle plaati mina noorena kuulasin sündis 1923.a. Ja Estis lõppes markadeaeg 31.dets 1937.a. , sesr 01.01.1928 oli rahareform ning käibele tuli eesti kroon. ei tahaks nagu hästi uskuda, et väike Imbi juba 4-aastaselt teatrikoolis käis ning põrandaid pesi. Alga 6-klassiline algkool oli EW-s ikka tasuta ning lausa kohustuslik.
Kirjanduse järgi ning vanavanemate kunagiste juttude järgi on küll mõningane ettekujutus sõjaeelsest Eesti margast ning kroonist. Tollastest palkdest, hindadest ning seega ka ostujõust. Aga ostmarga ostujõust pole mingit ettekujutust. 500 marka kooliraha, oli see kallis või odav?
KOMMENTAARID (14)