ÕL ARHIIVIST | Saara Kadak: esimese palga teenisin õpilasmalevas (2)

"Olen eluaeg olnud suur laagrilaps ja käisin ikka igal suvel mitmes laagris. Malev oli laagrisuvedele loogiline jätk," räägib näitleja Saara Kadak, kes esimese palga – umbes 400 krooni – teenis õpilasmalevas töötades.

Saara on suviti laagrites käinud tänu vanematele. "Õnneks oli neil võimalus mind igal suvel laagritesse saata, et nemad ka minust natuke puhata saaks," naerab näitlejatar.

Pärast laagriea lõppu õpilasmalevasse ei läinud ta siiski vanemate soovitusel. "Mulle kuidagi tundus, et olen nüüd nii vana, et võin malevasse minna. Kõik mu sõbrad-tuttavad läksid ja mõtlesin ka, et miks mitte," räägib Saara, kes on malevas käinud kolm korda – 2006. aastal Rakke ja Kohila rühmades ning 2007. aastal Laulasmaal.

Kas Saara pelgas ka enne malevasse minekut midagi – rasket tööd näiteks? "Ei peljanud, see tundus ainult puhas lõbu. Töö oli boonus, mille eest sai taskuraha, aga muu melu oli ikka tähtsam."

See oli Saara esimene töökogemus. "Ma ei olnudki varem niimoodi raha teenimiseks töötegemisega kokku puutunud."

Esimeses malevas Rakkes korjati vaarikaid. "See läks meil natuke luhta, sest ilmad olid nii halvad, et saime vaarikaid korjata ainult paar korda. Ülejäänud aja tegelesime lihtsalt laagriasjadega," meenutab ta.

"Kohilas olid meie ülesanneteks heakorratööd, metsakoristus, prügikorjamine ja muu selline. Kolmas, Laulasmaa malev oli aga seotud KutiMuti noortelaagriga, kus ka ise kunagi tihe külastaja olin. Seal tegime heakorratöid, müüsime rannas jäätist, pidasime puhvetit, kust laagrilised said asju osta, ja tegelesime ka laagrilastega. See oli eriti tore!"

Esimene palk oli 400 krooni

Esimene palk oli Saara mäletamist mööda umbes 400 krooni, kuid mida ta selle eest ostis, enam ei mäleta. "See küll ei olnud suur summa, aga noore jaoks siiski." Kõige rohkem teenis ta aga Laulasmaa malevas puhvetis müüja ametit pidades. "Kui Snickersi šokolaad maksis muidu 10 krooni, siis meie panime hinnaks 15 krooni ja ülejäänud raha tuli meile," meenutab ta.

"Lapsed teadsid, kui palju neil raha on ja kui palju laagri lõpuni veel alles on jäänud," ei tekkinud sellest probleemi, et noored müüjad pisut vaheltkasu teenisid.

Mõni vanem malevahunt on meenutanud pööraseid lugusid, kuidas rühmajuhtidele ja kaasmalevlastele ikka kõvasti käru keerati ja malevas lollusi tehti. Saara ütleb, et temal selliseid meeletult põhjapanevaid rumalusi meenutada ei ole. "Meil oli selline tavaline rahulik noorte elu ja melu. Eks mingeid lollusi ikka tehti, aga mina olin pigem rahulik. Saime kuidagi väga hästi hakkama," ütleb ta.

Lisaks tööle jagus noortel muidugi ka kõvasti vaba aega. "Maha sai peetud kõik traditsioonilised asjad – pulmad, kõiksugu stiilipeod, võistlused ja rebaste ristimised."

Samuti käib õige maleva juurde õhtuti lõkke ääres laulu lõõritamine. "Põhiline lugu oli ikka malevahümn "Maasika Klaarika"," ütleb Saara. "Aga iga rühm peab välja mõtlema ka oma rühmalaulu, millega suurel malevakokkutulekul võisteldakse. Laulasmaa rühmalaul sai kokkutulekul esikoha, aga milline see oli, seda ma enam ei mäleta."

Eesti Õpilasmalev tähistab tänavu oma 50. sünnipäeva. Et tegu on siiski väga väärika numbriga, tähistatakse suursündmust täna õhtul Kadrioru pargis Pillapalu platsil ka suure juubelikontserdiga. Laval on bändid ja artistid, keda esmapilgul malevaga seostada ei oskakski: Justament, Kavaler, Kosmikud, Saara Kadak, Rolf Roosalu, Hirvo Surva, malevataustaga segakoor ja paljud-paljud teised.