ILMA EMATA ÕNNELIKUD: Esimese Briti mehena üksi kolmikud saanud Ian Mucklejohn ja tema pojad ei tundvat naisterahva õrnusest mingit puudust. Foto: Vida Press
Katrin Pauts 25. august 2016 04:00
15 aastat tagasi tegid nad ajalugu. Heteroseksuaalne Briti üksikisa otsustas, et tahab lapsi, aga mitte naist. Ta leidis surrogaatema, kes oli valmis talle beebi sünnitama. Erakordsest eksperimendist sündis lausa kolm tervet poissi. Kuigi avalikkus kahises toona pahameelest, kinnitavad teismeikka jõudnud noorukid, et neil on olnud õnnelik lapsepõlv, kus ema hellusest puudust ei tuntud.

Hiljuti andis intrigeeriv perekond – isa Ian Mucklejohn (69) ning tema 15aastased pojad Lars, Piers ja Ian jr – Briti telekanali ITV hommikusaates intervjuu.  Ärimees Ian sai 2001. aastal tuntuks kui esimene üksik meesterahvas, kes surrogaatema abil järeltulijad hankinud. Tollal 54aastane Ian, kes maksis viljastamisprotsessi eest 50 000 naela, oli avalikkuse silmis egoist, kes laste tulevikule ei mõtle – igal lapsel olevat ometi ema vaja! 

Praegu aga kinnitavad Iani pojad, et tunnevad end täiesti normaalsetena ja naissoost eeskuju puudumine nende elust polevat mingit kahju tekitanud. "Praegu on see palju tavalisem kui tollal, üksikvanemaid on nüüd kõik kohad täis," kinnitab perepoeg Lars, et keegi ei vaata talle viltu. Oma kunagisest kurikuulsusest olevat kolmikud teada saanud alles tagantjärele internetis surfates. 

Isa Ian sekundeerib: "Vaatan nüüd ajas tagasi ega mõista üldse, miks tollal sellest nii palju kära sündis? Maailm on nüüd hoopis teistsugune ja rõõmustav on teadmine, et ka minul on muutustes väike roll." Ian vihjab tõsiasjale, et praegu pole annetatud muna- või seemnerakkude ning surrogaatemade kasutamine enam tabu ning lapsi kasvatavad paaridena või üksikvanematena ka paljud geid. 

Oli armastuses pettunud 

Lars tunnistas, et isaga ei olnud neil lapsepõlves vähimatki juttu sellest, kuidas poisid siia maailma sündisid. Alles siis, kui noorukid olid veebist kunagised lehelood leidnud, olevat isa kõik avameelselt üles tunnistanud. "Ta oli väga vapper, et sellise asja ette võttis. See näitab, kui palju ta lastest hoolis ja meid armastas. Isa on kindlameelne – kui ta midagi tahab, siis ta selle ka saama peab," ei tundvat Lars mingit meelepaha. 

Ian otsustas üksi lapsi saada seetõttu, et polnud keskikka jõudes veel armastust leidnud. Talle tundus, et naise otsimine on vaid aja raiskamine. Paraku pidi ta surrogaatema otsides tihti eelarvamustega põrkuma – kuna Ian ei olnud homoseksuaalne, tekitas tema lapsesoov agentuurides kahtlusi. Abi leidis ta lõpuks ühest Beverly Hillsi agentuurist. Sobivaks munarakudoonoriks valis ta 27aastase naise, kes oli tema sõnul ilus, tark, heasüdamlik ja vaimukas – just selliseid omadusi lootnud Ian oma järeltulijates näha. Surrogaatemaga on poisid paar korda ka kohtunud. "Kui sul ema juhtub olema, on see boonus, aga tegelikult pole teda vaja," tõdeb ­Piers. 

Lapsed sünnitanud surrogaatema, kes oli tollal samuti 27aastane, on praeguseks kahjuks surnud. Kolmikuid Ian loota ja oodata ei osanud ning see uudis lõi tal korraks jalad alt, aga kuigi ülearused embrüod oleks olnud võimalik abordi teel eemaldada, ei tahtnud ta sellest kuuldagi. 

Beebid olid lapsehoidja hoole all  

Kui beebid olid sündinud, palkas Ian nende esimesteks eluaastateks lapsehoidja, aga kui poisid said kaheaastaseks, otsustas Ian ise hakkama saada. Ta asutas endale kodukontori ja kantseldas lapsi töö kõrvalt. Praegu käivad poisid kallis erakoolis. 

Ian tunnistab, et kolmikutega ei olnud kerge, aga kogu vaev olevat end kuhjaga ära tasunud. Kümme aastat tagasi tuli Ianil silmitsi seista paanikaga: äkki ta ei saagi poegi suureks kasvatada? Õnneks sai ta melanoomist jagu.

Seni pole Ian elukaaslast leidnud. Tema sõnul olevat pärast esimesi meediakajastusi küll hulk lootusrikkaid daame talle sooviavaldusi esitanud, aga keegi ei osutunud sobivaks. "Ma ei leidnudki naist, kellega koos elupäevi veeta, ega pea end ka nii egoistlikuks, et arvaksin, nagu oleks selline inimene üldse olemas. Aga perekonda olen alati soovinud," ütleb üksikisa.