LISA KOMMENTAAR
22. august 2016, 12:00
"Meie Maa" 1942.a. kirjutab nii: "Aasta tagasi, 13. augustil 1941 hävitasid bolševikud Eesti põhjaranniku kaunima ehte – Oru lossi. Imposantsest ehitisest, mida ükski kultuurinimene, kellel veel vähegi säilinud ilutunnet, poleks suutnud purustada, jätsid hävituspataljonlased järele vaid nõgised müürid ja hunniku tuhka. Pirita ja Toolse varemete kõrval on nüüd Oru tulest hävitatud müürid Soome lahe kaldal, mis hoiatava tähisena meenutavad idast tulevat hädaohtu.
Oru lossi põletamiseks saabus 13. augusti õhtupoolikul kohale umbes 50 meheline salk. Olles juba teel purustanud sildu, mineerinud teid, põletanud maju ja tapnud inimesi, asuti kella poole viie ajal põletama Oru lossi. Esmalt süüdati ambulants, siis puukuur, kahekordne sõjaväe kasarm, hobusetallid. Edasi põletati juba loss, kaks kasvuhoonet, kohvik, töökojad, kahekordne komandandi maja, saun, laoruumid. Lossi teenijaskonna kahekordne puust elumaja pidi esiteks jääma põletamata. Kuid varsti käsutati elanikkond ka sealt välja ja süüdati ka see maja põlema ilma et keegi oleks sealt saanud midagi välja tuua. Osa teenijatest suutis päästa vaid veidi pesu. Kuid varsti käsutati kõik paigale ja vahistati terves koosseisus. Seejärele toimetati kõik vahistatud mere kaldale üles seatud kuulipildujate vahele. Seal oldi terve öö ja järgmisel hommikul viidi nad edasi Voka mõisa keldrisse. Vahialuseid oli mehi, naisi ja kolm alaealist last, kokku 19 inimest. Ülekuulamist enam keegi ei oodanud, kuna sõjamürin oli juba lähedal ning iga silmapilk oli karta granaatide keldrisse heitmist. Juhtus aga siiski ime, kuna varsti tulid saksa sõdurid, kes vahialused keldrist vabastasid.
Suitsevate varemete juurde tagasi jõudes leiti puhta ja hea pesu koha pealt vaid musti ja haisvaid venelaste kaltse. Rusude vahel seisis veel põlenud rahakapp, milles põletamise päeval oli rohkesti raha ja väärtpabereid. Punased hävitajad nõudsid Rakverest pärit raamatupidajalt Karl Kängsepalt rahakapi võtmeid, milliseid ta pole aga andnud. Järgmisel hommikul leitud raamatupidaja K. Kängsepp mahalastuna. Raha ja dokumendid kapis muutusid aga kuumuse tagajärjel pudedaks."
Lossist ja teistest kiviehitustest jäid järele vaid müürid ja puuehitustest tuhahunnikud. Siiski, kõik ei põlenud, sest süütamine toimus kiirustades. Nii loss põles osaliselt ja keldrikorrus oli ainult pisut suitsenud. Kui Orule saabusid saksa sõjaväelased, paigutasid nad lossi keldriruumidesse miini-laskemoona lao.
Põhjaranniku kõrge ja järsk klint ei võimalda mererannast üles tulla, pakkudes sellega sõja ajal head kaitset. Pühajõe suudmealal aga oli karta venelaste võimalikku dessanti.
Kaevikute ja teiste kaitserajatiste ehitamise käigus saeti maha puid ja nii hävinesid paljud vanad ning väärtuslikud puud. Enne saksa sõjaväeosade lahkumist aastal 1944, tõenäoliselt 18. septembril, lasti SS erikomando poolt lossi keldris olev miini-laskemoona ladu õhku.
Lossivaremed purunesid. Säilunud varemed hakkasid murenema ja muutusid inimestele ohtlikuks. 1960-ndate aastate alguses varemed tasandati ja kaeti mulla ning liivaga. Peagi kattis selle koha ka muru. Ja nii ta nüüd ongi seal murukamara all ja inimeste mälestustes ja fotodel ja nüüd siis ka sellel kaunil maalil.
Oru lossi põletamiseks saabus 13. augusti õhtupoolikul kohale umbes 50 meheline salk. Olles juba teel purustanud sildu, mineerinud teid, põletanud maju ja tapnud inimesi, asuti kella poole viie ajal põletama Oru lossi. Esmalt süüdati ambulants, siis puukuur, kahekordne sõjaväe kasarm, hobusetallid. Edasi põletati juba loss, kaks kasvuhoonet, kohvik, töökojad, kahekordne komandandi maja, saun, laoruumid. Lossi teenijaskonna kahekordne puust elumaja pidi esiteks jääma põletamata. Kuid varsti käsutati elanikkond ka sealt välja ja süüdati ka see maja põlema ilma et keegi oleks sealt saanud midagi välja tuua. Osa teenijatest suutis päästa vaid veidi pesu. Kuid varsti käsutati kõik paigale ja vahistati terves koosseisus. Seejärele toimetati kõik vahistatud mere kaldale üles seatud kuulipildujate vahele. Seal oldi terve öö ja järgmisel hommikul viidi nad edasi Voka mõisa keldrisse. Vahialuseid oli mehi, naisi ja kolm alaealist last, kokku 19 inimest. Ülekuulamist enam keegi ei oodanud, kuna sõjamürin oli juba lähedal ning iga silmapilk oli karta granaatide keldrisse heitmist. Juhtus aga siiski ime, kuna varsti tulid saksa sõdurid, kes vahialused keldrist vabastasid.
Suitsevate varemete juurde tagasi jõudes leiti puhta ja hea pesu koha pealt vaid musti ja haisvaid venelaste kaltse. Rusude vahel seisis veel põlenud rahakapp, milles põletamise päeval oli rohkesti raha ja väärtpabereid. Punased hävitajad nõudsid Rakverest pärit raamatupidajalt Karl Kängsepalt rahakapi võtmeid, milliseid ta pole aga andnud. Järgmisel hommikul leitud raamatupidaja K. Kängsepp mahalastuna. Raha ja dokumendid kapis muutusid aga kuumuse tagajärjel pudedaks."
Lossist ja teistest kiviehitustest jäid järele vaid müürid ja puuehitustest tuhahunnikud. Siiski, kõik ei põlenud, sest süütamine toimus kiirustades. Nii loss põles osaliselt ja keldrikorrus oli ainult pisut suitsenud. Kui Orule saabusid saksa sõjaväelased, paigutasid nad lossi keldriruumidesse miini-laskemoona lao.
Põhjaranniku kõrge ja järsk klint ei võimalda mererannast üles tulla, pakkudes sellega sõja ajal head kaitset. Pühajõe suudmealal aga oli karta venelaste võimalikku dessanti.
Kaevikute ja teiste kaitserajatiste ehitamise käigus saeti maha puid ja nii hävinesid paljud vanad ning väärtuslikud puud. Enne saksa sõjaväeosade lahkumist aastal 1944, tõenäoliselt 18. septembril, lasti SS erikomando poolt lossi keldris olev miini-laskemoona ladu õhku.
Lossivaremed purunesid. Säilunud varemed hakkasid murenema ja muutusid inimestele ohtlikuks. 1960-ndate aastate alguses varemed tasandati ja kaeti mulla ning liivaga. Peagi kattis selle koha ka muru. Ja nii ta nüüd ongi seal murukamara all ja inimeste mälestustes ja fotodel ja nüüd siis ka sellel kaunil maalil.
22. august 2016, 08:30
täpselt ei tea siis punaväed panid selle algul põlema muide otsest süüdlast keegi ei tea kuna see juhtus öösel. Aga see veel seisis vundamendini pärast natsi saksmaa vägede taandumisel lasid nad selle keldri korruseid või ehk vundamendi õhku milles olid nende laskemoon. Nii et kui tea täpselt siis uuri järgi ajakirjanik!
KOMMENTAARID (4)