MÕNE JAOKS HULL: Kontserte korraldades mõtleb Ülo Kannisto ennekõike sellele, mis talle endale meeldib. Foto: Toomas Tatar
Inimesed
22. august 2016, 04:00

GALERII | Keilas toimunud kontsert näitas, et oma maitse järgi korraldades võib lauluväljakuid täita küll (6)

“See ei ole mul äri. Igal aastal panen meeletult oma raha ja aega magama,” tunnistab Ülo Kannisto – mees, kelle eestvedamisel toimus tänavu Keilas taasiseseisvumispäeva üritus “Vaba rahva laul”. Viiendat aastat kontserte korraldav Kannisto viis selle ellu põhiliselt üksi.
Foto: Toomas Tatar

Keila lauluväljak on täitunud taasiseseisvumispäeva õhtuks rahvaga. Kontserdieelse sumina taustal toimetab kiirel sammul ürituse korraldaja Ülo Kannisto. Ühel hetkel sätib ta laval noodipulte, teisel otsib kirjapulki, kolmandal suhtleb esinejatega ja toimetuste vahel leiab veidi aega ka kontserdi kuulamiseks. Muusikaalast haridust mehel ei ole, ent pealehakkamist rohkem kui küll.

MÕNE JAOKS HULL: Kontserte korraldades mõtleb Ülo Kannisto ennekõike sellele, mis talle endale meeldib. Foto: Toomas Tatar

Mees nagu orkester

Mõte korraldada eestimeelne vabaõhukontsert küpses Kannistol peas juba pikemat aega, kuid tegudeni jõudis ta mõni aasta tagasi. “Inspiratsiooni sain “Vabaduse laulult”, mis oli täpselt viis aastat tagasi. Kui see juba läbi oli, tegin ühel päeval tassi kohvi ja vaatasin arvutist uudiseid. Ivo Linna rääkis seal ja küsis, et kuhu pandi pea 300 000 eurot. Vaatasin siis kontserdi kohta käivaid kommentaare ja need olid hävitavad: üritusel olid teisejärgulised bändid ja see polnud “Vabaduse laul”, vaid lihtsalt popkontsert.”

Foto: Toomas Tatar

Nüüd helistanud mees Ivo Linnale ja teavitanud, et hakkab kontserti korraldama ise. Linna vastas esinemiskutsele jaatavalt ning Kannisto võttis endale eesmärgiks luua lihtsalt ilus ja tore üritus.

Hiljem laulja siiski taandus. “Mõtlesin juba, et nüüd on kaputt, aga sain siis Ott Leplandi!” on korraldaja uhke.

Kaasa lõid ka teised tuntud lauljad.

STAAR RAHVA EES: Ott Lepland oli üks esinejatest, kelle Ülo Kannisto Keilasse laulma kutsus. Foto: Toomas Tatar

Viiendat aastat kontserte korraldav Kannisto ei salga, et enamasti teeb ta kõike üksi. “Kõik küsivad, et okei, teed ise, aga kes sul kava kokku paneb? Ütlen, et ise panen. Aga lauljad valib ikka keegi teine? Ei, ikka mina ise. Aga ometi valib mingi proff laulud välja? Ei, ikka ise valin,” muigab mees.

Raamatupidamisega tegeleb abikaasa ja muusikud tulevad asjaga jooksvalt kaasa. Kannisto jagab erilisi kiidusõnu Urmas Lattikasele: “Kui koos teeme, siis sealt tuleb,” naeratab ta kavalalt.

Foto: Toomas Tatar

Kava koostamisel lähtub korraldaja sellest, mis talle endale meeldib. “Laulva revolutsiooni laule eriti pole, aga on lihtsalt ilusad eesti laulud.”

Ta lisab, et alati tuleb ettekandele mõni Georg Otsa või Jaak Joala kuulsaks lauldud teos.

Selles, et publikule valik meeldib, Kannisto ei kahtle. Ta viipab käega Keila lauluväljakule kogunenud rahvale: “Aplausist näen, et mul läheb maitse rahvaga kokku.”

Foto: Toomas Tatar

“See ei ole mul äri.”

Suurte üritustega käivad kaasas riskid. Näiteks 2014. aastal oli nii kõva torm, et Kuressaare lossihoovis oli vabaõhukontserti korraldamine mõeldamatu. Kannisto otsustas viimasel hetkel ürituse kohalikku kultuurikeskusesse viia.

Tema sõnul tõi otsus kaasa 10 000-eurose kahju. “Aga mul ei olnud sellest rahast kahju, sest teadsin, et lõpuks saan selle makstud.”

Kannisto sõnul oli palju suuremaks stressiallikaks tõsiasi, et kõik soovijad saali ei mahu.

SAMUTI KOHAL: Ka Gerli Padar astus Keilas üles. Foto: Toomas Tatar

Möödunud aastal olid probleemid vastupidised: Tartu lauluväljakul toimunud kontserdi vastu oli huvi leige. Kuid Kannisto silmis on sära: “Aga kes olid kohal, olid väga rahul. Üks kuulaja tuli pärast kontserti minu juurde ja ütles midagi, mida pole mulle veel enne öeldud: Ülo, see oli hingematvalt ilus!”

Ka tänavu muutus viimasel hetkel toimumiskoht: “Vaba rahva laulu” korraldajal ei õnnestunud Tallinna lauluväljaku rendiks raha kokku saada, sest paar nädalat enne ürituse toimumist hüppasid alt sponsorid. “Lauluväljakul oleks muidugi kolm korda rohkem rahvast olnud,” tõdeb Kannisto.

Keila lauluväljak muudatuse tõttu siiski tühi ei paista, pigem läheks suurema kuulajaskonnaga toolidel kitsaks. “Sellise rahvaga ehk saab kulud nulli ka. See ei ole mul äri. Igal aastal panen meeletult oma raha ja aega magama.”

Foto: Toomas Tatar

Küll aga tõi asukohamuutus kaasa Koit Toome esinemisest loobumise. Korraldaja sõnul laabus sellest hoolimata kõik justkui iseenesest: teised esinejad jagasid Toomele antud laulud omavahel rõõmsalt ära.

Ohtudest hoolimata ei kavatse Kannisto kontsertide korraldamisest loobuda veel niipea. “Miks ma seda veel teen? Sellepärast, et tahan selliseid üritusi, aga selliseid ei tehta. Ma teen sellise, nagu ise tahan. Ja kõik löövad kaasa.”

Kannisto rahulolus kahelda ei saa. Käed rinnal risti, muheleb ta lava vaadates mokaotsast: “Mõni ütleb, et olen hull, et seda teen. Soovitan ise ka teistele, et ärge seda järele tehke – see ei pruugi välja tulla.”