VANIMAKS ELAV SELGROOGNE: Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus).Foto: Vida Press
Inimesed
19. august 2016, 04:00

IGILIIKUR: Atlandi polaarhai elab meist neli korda kauem (3)

Sünnid külmas Atlandi vees, kasvad aastakümneid ja pulmi pead alles 160. eluaasta paiku. See-eest võid vaevata tähistada enda 400. sünnipäeva. Just selline elu on Atlandi polaarhail – kõige kauem elaval selgroogsel loomal.

Sellisele järeldusele jõudsid teadlased haide luukudet uurides, selgub mainekas ajakirjas Science avaldatud artiklist. Need kahe kuni nelja meetri pikkused kõhrkalad elavad seega kauem kui teised pikaealisuse sümboliks peetud loomad. Vanim elevant Lin Wang oli vangistuses surres 86aastane. Inimese ametlik vanuserekord kuulub 1997. aastal Prantsusmaal Arles’is 122 aasta ja 164 päeva vanuselt surnud Jeanne Louise Calmentile.

Kuulsate hiiglaslike elevantkilpkonnade elu võib kesta 170–180 aastat. Praegu vanim elusolev kilpkonn on ilmselt Saint Helena saarel vanaduspäevi veetev Jonathan, kes peaks olema 184 aastat vana. Loom toodi 19. sajandi lõpus saare kubernerile kingituseks Seišellidelt. Kilpkonna iga aitab täpsustada vana foto. On teada, et pilt võeti üles aastal 1886 ja Jonathan oli Saint Helenal sel ajal elanud juba neli aastat.

Maailma vanima linnu tiitlile pretendeerib Vaikses ookeanis Midway atollil elutsev mask-albatross Wisdom. Kajakaproua sai linnuteadlastelt rõnga jalga 1956. aastal ning oli siis umbes viieaastane. Veel kaks aastat tagasi hakkas ta oma paarilisega uuesti pesitsema. Merelinde uurivad bioloogid on arvanud, et tõenäoliselt pidi ülikõrgesse ikka jõudnud lind uue paarilise otsima. Albatrossid on kaaslasele truud kogu elu, kuid eaka Wisdomi kaaslane võis lihtsalt vanadusse surra.

Üllatavalt kaua võib elada ka mõni üsna tilluke loom. Harilik kärnkonn on loomaaias elanud tervelt 40aastaseks. Looduses on umbes kümneaastane kärnkonn juba suur haruldus. Eriti palju saab neid hukka kullestena ja värskelt moonde läbinutena, kuid ka hiljem ohustavad neid nii maanteedel hukkumine kui ka külmad talved.

Teadaolevalt elas kõige vanem vaskuss, jällegi vangistuses, tervelt 54 aastat vanaks. Angerjas on akvaariumis elanud 88 aastat. Valge-toonekure vanuserekord looduses on 39 aastat. On teada, et need linnud suudavad ka neljandal kümnendil edukalt sigida. Vanim elusolend aga on teadaolevalt hoopis selgrootu – 507 aasta vanuseks elanud Islandi hiilakarp.

Mis eluiga piirab? Keharakud uuenevad pidevalt. Sellel hoiavad silma peal keerukad kontrollmehhanismid, mis peavad tagama, et pooldumisel tekkinud tütarrakud oleksid terved ja tugevad. Kui rakk on vigane, sunnitakse ta enesetappu sooritama. Rakkudel on oma jagunemislimiit, mida tuntakse seda kirjeldanud teadlase Leonard Hayflicki järgi nimetatud nähtusena. Hayflicki piir on eri rakutüüpide kaupa erinev, kuid näiteks inimese kehas on normaalne rakk suuteline jagunema 40–60 korda.

Rakkude eluea piiri määravad ka kromosoomide otstel paiknevad erilised järjestused ehk telomeerid. Need kaitsevad DNAd. Igal rakujagunemisel jäävad telomeerid pisut lühemaks, kuid on näidatud, et ka stress ja karm elu võivad neid lühemaks muuta.