Video: ERR
Tele
20. august 2016, 13:26

25 AASTAT TAASISESEISVUMISEST | Tarand: "Aparaadid mõtlevad sulle välja kõikvõimalikke lindilõikamisi ja muid lollusi." (3)

Vaid aasta peaministrirollis veetnud Andres Tarand pole poliitikukarjäärile kunagi mõelnud, ent ometi leidis ta end 1994. aastal selles ametis.

Peaministriks sai Tarand enda hinnangul just seetõttu, et tegutses näiliselt rahulikul alal – keskkonnaministrina, enne seda ülemnõukogus. "Mind päris hästi juba tunti. Ma väga intrigant ja tülinorija ei ole," ütleb ETV aastapäevaintervjuus Tarand, kes enda sõnul polnud poliitikukarjääri iial oma elus kavandanud ega lootnud välismaalegi pääseda.

Ta meenutab uues ametis olles üht raadiointervjuus, milles hurjutas altkäemaksu võtmist, pärast mida sai ta kõne ühelt linnapealt, kes päris: "Ega sa mind mõelnud?"

Toona olid Tarandi sõnul valitsusel mingid plaanid, mis edasi saama hakkab, juba mingil moel ette valmis, kuigi tegelda tuli ka vähemoluliste asjadega. "Aparaadid mõtlevad sulle välja kõikvõimalikke lindilõikamisi ja muid lollusi, mida sa ei saa päris ära öelda, sest lugupeetud ametkonnad on juba lubatud. Siis sa käid ringi ja räägid suhteliselt pidulikke, aga tähtsusetuid jutte. Niimoodi kulutatakse väga palju aega," kirjeldab Tarand.

Parimaks ministriks enda ametiajal peab Tarand justiitsminister Kaido Kama. "[Ta] on hästi auväärne, sest nägi metsikult vaeva. Istus hommikust õhtuni ministeeriumis, luges kõik läbi ja tappis sellega ka end," mõtiskleb Tarand ja lisab, et siin on mõttekoht noortele poliitikutele: "Inimene vajab ikka 7-8 tundi und ka."

Peaministri amet Tarandi hinnangul teda tähtsamaks ei muutnud või muutusi minapildis ei toonud, kuigi ilmselt nii mõnelgi vastuvõtul tuli lihtsalt tähtsamalt käituda.

"Mul läks see (tähtsus – toim.) maha üsna kiiresti, kui hakkasin bussiga sõitma. Mul ei olnud juhiluba, aga olin juba hulk aastaid botaanikaaia direktorina taksot kasutanud. Läksin uuesti liinibussi – ja ega eestlased on viisakas rahvas, nad eriti ei tule tüli norima,  – aga kui mõni mees on end keskpäeva ajaks juba ära seadnud, tuleb temaga juttu ajada. Sel jutul, teades, et on tänulik publik, ei ole võimalik olla üks või teine: ei ülbe ega ka väga vastutulelik, sest siis läheb see jutt metsa."

Tarand meenutab, kuidas viimane päev enne peaministri ametist lahkumist tundis ta maal olles ebameeldivaid aroome ning tegi kindlaks, et kuskil on hinge heitnud rott või hiir. "Tõstsin kisa, kutsusin vastavad kodanikud välja. Tulidki ja leidsid ja viidi surnud hiir minema. Kui (Tiit) Vähi sisse astus ja küsis, kuidas läheb, vastasin, et muidu läheb hästi, siin oli surnud hiir. Nagu hiljem kuulsin, siis Vähi arvas, et see on mingi allegooria ja tõttas küsima usaldusväärsetelt isikutelt, mida see Tarand sellega mõtles, et kes või mis asi see on. Nii et lõpp oli lõbus."

19. augusti putši ajal oli Tarand maal Nõval. Kuuldes teadet, pani ta raadio tööle ning otsustas seejärel võimalikult kiiresti Toompeale minna. "Siis läks aega, kuni Rahvarinde fraktsioon kokku tuli ja hakkas üksteisest ülerääkimine, mida nüüd tegema peab."

Andres Tarand oli peaminister aastatel 1994-1995.