25 AASTAT TAASISESEISVUMISEST | Savisaar: "Minu eesmärk oli saavutada Eesti iseseisvus." (62)

Savisaare sõnul oli toona tegu hea meeskonnaga. "Meil olid ikka niisugused ministrid, keda sellises koguses on harva leida, kus kogu süsteem on kaetud inimestega, kellest enamus olid esimest korda valitsuses, aga seda enam nad ka püüdsid," ütleb ta ETV aastapäevaintervjuus.

1991. aastal pärast riigipööret Venemaa Föderatsiooni esimese presidendina Eestisse saabunud Boriss Jeltsin oli erinevalt Mihhail Gorbatšovist valitud riigipea. "Ta oli ikka inimene, kellele olid Balti sündmused tähtsad. Gorbatšovil oli Lääne toetus juba selle kaudu, et oli Saksamaad ühendanud, Jeltsin mitte. Ta võis loota, et maailm tunnustab teda selle kaudu, et ta Baltikumiga vähemalt head koostööd teeb. Mida ta ka tegi," meenutab Savisaar.

Pärast Nõukogude Liidust väljumist olid eestlased Savisaare hinnangul eelkõige optimistid. "Mõelge selle peale, et oli ju majanduspiir paika pandud, piirivalve loodud, omavalitsused loodud, omavalitsusreform läbi viidud, Eesti oli reformidega jõudnud küllaltki kaugele ja inimesed tunnustasid seda."

Märgid sellest, et Moskvas võib toimuda riigipöördekatse, olid pidevalt olemas. Millal see aga toimub, ei osanud keegi aimata. Kui viimaks teade tuli, muutus ärevaks ka Eesti. Oht, et kuulutatakse välja Kirde-Eesti NSV oli üks suuremaid, eriti kui võtta arvesse näiteks Moldovas toimunud. "Kindlasti osa seltskonnast tahtis seda korrata ka Eestis. See oli ilmselt ka võimalik mingil määral. Mis rääkis meie kasuks, oli see, et meil olid väga tugevad sidemed kogu toonase Peterburi (siis Leningrad) juhtkonnaga ja intrid pidid olema valmis selleks, et nemad küll teevad oma pseudoiseseisvuse, aga ühel pool neist on Tallinn ja teisel Peterburg, kes hoiavad kokku."

Väideti, et tegelikult tahtis Savisaar luua hoopis kolmandat vabariiki, ent selle lükkab ta ümber: "Tegelikult taheti luua Eesti vabariiki ja valitsus oli selles suhtes väga üksmeelne. Minu eesmärk oli saavutada Eesti iseseisvus."

Viimase 25 aasta jooksul on Savisaar figureerinud aktiivselt poliitikas. "Arvan, et ma midagi ikka olen teinud ka selles Eesti ajaloos kasulikku selle viimase 25 aasta jooksul nii peaministrina kui Tallinna linnapeana kui ka riigikogu aseesimehena ja teistes ametites, kus mul on tulnud olla. Ju on neid, kellele ei meeldi see minu toimetamine. See on nende mure. Eks nad püüavad must jagu saada, aga 25 aastat ei ole jagu saanud. Ma arvan, et see räägib rohkem minu kasuks kui kahjuks," sõnab Savisaar ise.

Täna peab Savisaar suurimaks miinuseks seda, et me ei ole kaugeltki enam nii ühtsed kui 25 aastat tagasi.

"Kui mõtlen selle peale, et praegu enam kui 100 000 inimest elab välismaal, ma ei ole kindel, kas enam on neid inimesi, kes tuleksid lauluväljakule ja ma ei ole kindel, kas inimesed enam mõtlevad nii, nagu nad mõtlesid tol ajal, aga lootus jääb."

Edgar Savisaar oli Eesti peaminister aastatel 1990-1992.