Sookurgede rännuaeg saabub septembri lõpus-oktoobri algusesFoto: MATI HIIS
Ilm
18. august 2016, 16:12

Ornitoloogid: lindude järgi krõbedat talve ennustada ei saa (2)

Soome televisiooni jälgijad on tähele pannud uudist, nagu oleksid sel suvel mõned linnud põhjanaabrite juurest lõuna poole rändama asunud tavapärasest varem. Eesti linnu-uurijad on seni märganud vaid GPS-saatjaga must-toonekure varast rännukihku. Ühes on teadlased täiesti kindlad – ainult linde vaadeldes ilmaprognoose teha ei saa.

Ilm määrab kõikide elusolendite aastarütmi. Varakevadine soojalaine nihutab konnade pulmaaja ning lillede õitsemise tavalisest varasemaks. Krõbe külm seevastu paneb sigimise ja kasvamise hooajale piduri peale. Ilm määrab ära toiduvarude suuruse ja see mõjutab kõiki elusolendeid. Pikaajalised kliimamuutused võivad muuta liikide levikupiire.

Pikaajaliste linnurändevaatluste andmestikku kasutataksegi üha enam kliimamuutuste kirjeldamiseks. Eestis kogub selliseid andmeid ornitoloogiaühing. Infot lindude kevadise saabumise ja sügisese lahkumise aja ehk ornitofenoloogia kohta on meil kirja pandud juba alates 1948. aastast.

Eesti linnustikust on rändliike ligi üheksakümmend protsenti. Osad neist– nagu suur osa hanesid - on läbirändajad. Mõned liigid – näiteks siidisabad – tulevadki ainult talveks. Neid nimetavad linnu-uurijad talikülalisteks.

Tasub märkida, et rännumehe-kombed on ka paljudel meile hästi tuntud pisematel lindudel. Nii mõnigi meie söögimajades pekki ja seemneid söövatest rasvatihastest on pärit hoopis põhja poolt.

Osa rasvatihastest on rännulembesed Foto: Aldo Luud

Kuidas on lood rändlindude ja ilmaga? Rände algus ei tähenda kindlasti krõbeda külma peatset saabumist. Eestis võib lindude sügisese rände algust näha juba suve keskel, selgitab Eesti ornitoloogiaühingu projektijuht Riho Kinks. Paljudel liikidel asuvad vanalinnud kohe vaikselt lõuna poole liikuma, kui pojad on pesast välja lennanud.

Seda kinnitab ka Eesti ornitoloogiaühingu fenoloogiavaatluste koordinaator Ingrid Aus. "Kurvitsaliste puhul on hästi märgatav, kuidas juuni lõpus lähevad liikvele linnuvanemad. Salkadesse kogunevaid noorlinde hakkame nägema alles augustis." Sügisränne ongi tema kirjeldusel pigem nagu tilkumine, sest eri liigid lahkuvad eri aegadel. Hiljem Eestisse saabuvad linnud, kes söövad enamasti putukaid, lahkuvad toidunappuse pärast varem ja varased saabujad jäävad meile pikemaks ajaks.

Keskkonnaagentuuri spetsialist Jaak Tammekänd sõnab samuti, et lindude sügisene ränne stardib meil juba jaanipäeva järel. Küsimus rände alguse kohta painab inimesi ometi igal aastal. "Kas linnud hakkavad lõunasse lendama varem või hiljem kui tavaliselt, see huvi tekib igal aastal sügise hakul," naerab ta.

"Linnud lähevad liikvele siis, kui on neile optimaalne aeg. Rändeperiood on eri liikidel erinev, kuid üldiselt jääb see igal aastal enam-vähem samasse ajavahemikku. Tõsi, kui on pikalt ebasoodne ilmastik, võib see rännet takistada. Siis ootavad linnud näiteks sobivat tuult, millega edasi liikuda," kinnitab Tammekänd.

Soojemaks muutuvad talved meelitavad linde talvituma

Vanarahva tarkusi meelde tuletades on selge see, et ajad on pisut teised kui varem. "Vanasõna "kured läinud, kurjad ilmad" peab paika, aga "luiged läinud, lumi maas" enam mitte," toob Aus näite. Kühmnokk-luiged jäävad meile talvituma, ütleb Aus ja meenutab igatalvist kampaaniat, kus tuletatakse meelde, et veelinde ei maksa toita ja neid siia jääma meelitada.

Meile jääb talveks üha rohkem linnuliike, sest kliima on muutunud. "Veel aastakümneid tagasi jäi meile talveks vaid mõni üksik musträstas, nüüd on neid juba palju rohkem. Alguses panime seda tähele, kuid seejärel harjusime ära ja oleme hakanud talvel musträstaste nägemist tavaliseks pidama."

Musträstad on hakanud üha rohkem talveks Eestisse jääma Foto: VidaPress

Mingite linnuliikide tavatult varast liikumist pole ornitoloogid sel suvel Eestist tähele pannud. Kinksi sõnul asus üks Eesti saatjaga must-toonekurg rändele kuu aega varem kui eelmisel aastal, kuid ainuüksi selle põhjal hirmkülma talve ennustada ei maksa. 

"Looduse märke oldi sunnitud ilmaennustuseks kasutama sada või isegi viiskümmend aastat tagasi, praegu on mõistlikum ja täpsem kasutada mõnd äppi või veebilehte, " ütleb Kinks. 

Pikemaks perioodiks looduse järgi ilma ennustada üldiselt ei saa, rõhutavad bioloogid. Üheselt ja kindlalt tulevikku kuulutavaid märke lihtsalt pole. 

Lisaks peab arvesse võtma ka seda, et Eestist lahkuvad linnud eri ilmakaartesse. Suur osa meie pesitsejatest liigub Kesk-ja Lääne-Euroopasse. Nende sihtkohtades ei pruugi ilm meie omast oluliselt parem olla.

Sookurgede rännuaeg saabub septembri lõpus-oktoobri alguses Foto: MATI HIIS

Eesti geograafiline asupaik teeb rändepildi veelgi keerukamaks. Meie riigi kohal on suurte rändeteede ristmik, kust osad linnud lendavad otse lõunasse, teised aga keeravad ida või lääne poole. Eestis pesitsenud sookured võivad lennata nii Ukrainasse kui Vahemere äärde ja osad põrutavad sealt edasi Aafrika poole.

Lindude rände kohta tasub lisa uurida ornitoloogiaühingu kodulehelt. Sealsamas saab endale arvutisse tõmmata fenoloogiliste vaatluste ankeedi, et huvitavad linnuandmed teadlaste käsutusse jõuaksid.

Enda tähelepanekud saab sisestada ka otse eElurikkuse andmebaasi. Samuti saab sealt vaadata kõikvõimalikke vaatlusandmeid ja otsida, kui palju ning milliseid linde kusagil Eesti otsas kohata võib.