LIIS LASS: "Keegi oli lava taga rotti näinud. Nutsin grimmitoolis, et kuidas ma nüüd lavale lähen."

Näitleja Liis Lass jutustab ootamatustest, mis on teda etendusi andes tabanud

Püünele minnes peab kõigeks valmis olema. Kostüüm võib alt vedada või mõni rekvisiit maha ununeda. Tuled võivad mitte kustuda, kui nad peaksid, ja endale võib kogemata viga teha, nii et veri väljas. Linnateatri näitlejatari Liis Lassiga on juhtunud nii seda kui teist. Kuid suurima kivi on tema teele veeretanud rotid, kes end umbes aasta tagasi teatrimajas ilmutasid. Liis kardab närilisi, kes võivad ühtäkki eikusagilt välja söösta, lausa paaniliselt.

„Ma ei olegi oma silmaga teatris rotti näinud. Piisab juba sellest, kui keegi teine olevat rotti näinud, et ma kangestuks,“ tunnistab Liis. Ühe „Utoopia ranniku“ esimese osa etenduse rikkusid peljatud piiksujad tema jaoks täiesti ära.