Näitlejad Jaanus Orgulas ja Kalju Karask tulid nii teatrisse kui ka lahkusid elust peaaegu korraga (2)

Jaanus Orgulas ja Kalju Karask läksid korraga Moskvasse näitlejaks õppima, jõudsid samas lavastuses esimest korda Eesti publiku ette ja sellega ka Eesti teatriajalukku. Viis aastat tagasi lahkusid kaks kõvast spordimehest näitlejat ka siinsest ilmast vaid kahepäevase vahega – Karask 11. ja Orgulas 13. augustil.

Peaaegu ühel ajal tekkis kahel noorel mehel – Jaanus Orgulasel ja Kalju Karaskil – üsna ambitsioonikas plaan minna Moskvasse õppima vene keeles teatritegemist. Ja kui 1953. aastal Anatoli Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS) Eesti stuudio 25 noort eesti teatritegijat oma diplomi kätte said ja Tallinna Riiklikku Draamateatrisse näitlema suunati, olid nende hulgas ka Orgulas ja Karask. Diplomeeritud näitlejatena said mõlemad mehed käe valgeks Eesti teatriajalukku läinud Voldemar Panso ja Kaljo Kiisa lavastatud Oskar Lutsu "Kevades" – Karask Tõnissonina, Orgulas Tootsina. Koos Eesti teatrimaailma sukeldunud mehi – seda nii noorte näitlejate kui ka kogenud lavajõududena – sidus sarnasus ka välimuses. Nii, et pilpakustide rolle ei tulnud elu jooksul kummalgi mängida.

Mõlemat meest ühendas ka tõsine spordihuvi: Orgulas vallutas Elbruse 1958. aastal, kuigi selleks ajaks oli ta alpinismiga juba lõpu teinud. Karaski maratonujumised said alguse armusööstust paarkümmend aastat hiljem.