Neljandat Paide arvamusfestivali peeti neljas keeles (7)

Paide arvamusfestivali korraldajate hinnangul tõi üritus heitlikule ilmale vaatamata kokku üle 9000 inimese. Festivalil peeti ligi 200 arutelu eesti, inglise, vene ja viipekeeles. Laupäeval käis festivalil ligi 3000 augustivihma trotsinud külastajat. "Kui inimesed on valmis sõitma Paidesse ja kuulama vihmavarjude all poolteist tundi järjest arutelusid, tõestab see, et arutlemine saab esile kutsuda suuremaid muutusi inimeste mõttemaailmas ja ühiskonnas laiemalt," ütles ajalehe Sirp peatoimetaja ja arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulin ERRi ­uudistele.

Laupäeva kuulajaterohkemad arutelud peeti Euroopa Parlamendi saadikute vahel Euroopa Liidu tulevikust. Suuremat tähelepanu pakkusid ka Maalehe arutelu "Millest tähed räägivad? Mang vs. Ergma" ning nn Vabadus(t)e ala arutelu "Kuidas diskuteerida lolliga?".

Teemad olid festivalil jaotatud rohkem kui 30 arvamusala vahel, kust iga huviline sai endale meelepärase teemaga vestlusringi valida. Paides ei jätnud võimalust oma seisukohti ja ideid levitada kasutamata presidendikandidaadid ja paljud teised erakonnad, parlamendisaadikud, meediaväljaanded, teadlased, majanduseksperdid. Festivali endise sisujuhi Margo Loori sõnul on festivali sisu kvaliteet märgavalt kasvanud.

"Aktuaalse kaamera" küsimusele, kuidas teha nii, et festivalil välja pakutud ideed ka tegudeni jõuaks, vastas Karulin: "Kõige rohkem tuleb teha nendel organisatsioonidel endil, kes arutelud on korraldanud. Mulle tundub, et seda lihtsustab see, et sel aastal on esimest korda väga palju ministeeriume ja riigiasutusi, kes on olnud kaasatud arutelude korraldamisse. Ja nendega juba enne rääkides ma tean, et päris paljud tulidki siia ideid katsetama, valmistades ette meetmeid ja arengukavasid."

Karulini sõnul pole siiani eelmistel aastatel välja pakutud ideedest päris uute seadusteni jõutud, küll olevat olnud mõni uus algatus koostööprojektide raames.

Tõrvatilk meepotis

"Pealtnägija" korraldatud presidendikandidaatide debatil lasi Vabaerakonna ja IRLi kandidaat Allar Jõks konkurent Mailis Repsi aadressil lendu seksuaalse alatooniga teravmeelsuse, mis tundlikumal osal üldsusest, nii kohalviibinutes kui ka festivali käiku meedia vahendusel jälginutes, piinlikkust ja pahameeltki tekitas.

Jõks väitis oma sõnavõtus, et on jõudnud vahepeal meelt muuta ja leiab nüüd, et presidenti peaks valima ikkagi rahvas. Mailis Reps, kes ütles oma kõne lõpus: "Ja ma usun, et ma ühtin siinkohal Allar Jõksiga."

Jõksile tundus aga kaasvestleja avaldus naljakana ja ta kommenteeris seda pärast heatujuliselt: "Mailis, sa ütlesid, et ühtid minuga, aga mul on täna naine kaasas."

Seepeale tekkis vestlusringis piinlik vaikus, mis pani Repsi punastama.

Delikaatse olukorra lõpetas "Pealtnägija" saatejuht Mihkel Kärmas, öeldes, et tegemist on kogupere saatega, andes mõista, et labasustel ei ole arvamusfestivalil kohta.

Küllap tahtmatult libedale teele astunud presidendikandidaat Jõks edastas hiljem oma Facebooki lehel vabanduse: "Head toetajad. Vabandan eilse ebaõnnestunud nalja eest. Olen ka Mailisega otse suhelnud ning vabandanud, meie vahel paksu verd ei ole."

Maitsetu teravmeelsus elab aga juba oma elu, nagu linnuke, kes on puurist pääsenud. EKRE fraktsiooni juht Martin Helme leiab oma Facebooki postituses, et kuude kaupa poliitkorrektseid poose võtta püüdnud presidendikandidaat Jõks ei solvanud mitte ainult Mailis Repsi, vaid ka oma abikaasat. Naisõiguslased ja vasakpoolne meedia olevat Helme sõnul just selle juhtumi osas millegipärast vait. "Kas advokatuur võtab Jõksi šovinismi ka üles? Kas ta peaks muretsema töökoha kaotuse pärast?" küsib konservatiivne poliitik, leides, et lugupeetud advokaat Allar Jõksi peas on naised vaid objektid.

Järgmine, viies arvamusfestival, kus saab muu kõrval kindlasti kuulda ka uusi ja ehk kombekamaidki teravmeelsusi, peetakse Paides juba 11.–12. augustil 2017.

Festivalil osalenud on üksmeelselt rahul

Pensionär Aino: "Käime ringi ja uudistame, igal pool kuulasime natuke, sest ilm oli nii ilus. Täna (laupäeval) aga hakkas sadama. Mõtlesime, et tuleme õhtul tagasi Ene Ergmat ja Igor Mangi kuulama, sest see täheteadus on nii huvitav ja võõras ala. Mulle meeldib, et siin on nii palju tragisid noori, kes meid on kõnetanud. Vaat see on väga tore selle asja juures. Noorus on nii hakkaja tänapäeval. Kui mina noor olin (naerdes), ei teinud ma midagi, sest olin väga arg. Käisin ainult metsas marjul ja see oli kõik. Olen kõik aastad festivalil käinud ja iga aastaga on siin kõike ikka rohkem!"

Marion: "Suurepärane üritus. Paide linnast võib saada Eesti demokraatia pealinn. Arvamusfestival on tore nišš, millest keset Eestit paiknev koht võikski kujundada traditsiooni. Ma ei näe siin kahjuks väga palju puuetega inimesi, sest ega Vallimäele saagi hästi ratastooliga tulla. Mina leian, et see erivajadustega kümnendik meie ühiskonnast võiks ka festivali rikastada oma eriarvamustega."

Indrek ja Monika: "Põnev üritus. Saab kuulata tarku inimesi rääkimas ja näha, mis toimub. Meil võiks olla ka tegudefestival. "Teeme ära!" ju on. Praegu siin küll räägitakse, aga need ideed võiksid saada ka teoks. See on rääkimisest tähtsamgi. Arvame, et festivalil kuuldu ja ekspertide seisukohad avavad rohkem inimeste mõttemaailma."

Näiteid festivali teemadest

Mida saan mina teha parema maailma nimel?

Maailma majandusareng, heaolu ja õiglus: ühe rikkus, teise vaesus?

Kuidas me saame kinkida Eestile miljon head kodanikku?

Kas rumalatelt tuleks võim ära võtta?

Kas Eesti peaks panustama põlevkivitööstuse arendamisse?

Väärikas lõpp – elu ja surm vanurina

Et elekter oleks, vaesus kaoks ja mets jääks

Kas loovus päästab maaelu?

Kas sõda tuleb või mitte?

Taevas kukub alla!?! Julgeolekust ja ohtudest rääkimise eesmärk ning mõju

Kus elab sinu laps – kas kindluses või surmalõksus?

Kahaneva rahva võimalus kasvada – sünd, surm ja ränne

Sõber Venemaa – mida tahta või oodata?