eestlane on ainum olevus maa pral kes teist eestlast igal võimalikul juhul maha teeb. Kui eestlane laulab või teeb sporti siis eestlane teeb teda maha. Kui eestlane käib soones tööl siis eestlane on see kes neab ja mõnitab. Eestlane on rott, jobu ja mark.
Oled olnud teisest rahvusest,et tead rääkida?... eestlasel on väga hea enesekriitika ja õiglustunne...võibolla sul seda lihtsalt pole ja pead arenema veel veidi,ning triatlonile lippama.
see on mingi tobe legend. Jõhvis räägiti, et see juhtunud hoopis Tapal. Padar pole kunagi ühegi väeosa uksest isegi sisse astunud ajateenijana. ka pole ajakirjandusel õnnestunud leida ühtegi isikut, kes suudaks tõestada, et on Padariga koos aega teeninud isegi selle lühikese perioodi vältel, mis ta väidetavalt aega teenis ja siis põiepidamatuse pärast koju lasti.
Ju pole ajakirjandus korralikult otsinud, on täitsa olemas need kes kinnitada saavad. Aga see nüüd juba nii vana ja mõttetu teema. Oluline on see, milline mees ta praegu on, respekt!
Ei. Ja põhjustest pole siiani räägitud. Kuid ma miskipärast usun, et Padar astub vanemaks saades Kaitseliitu. Tont teab, miks mul selline kõhutunne on.
Tanel on piisavalt kaval,et kaitseväest kõrvale hiilida ja sarnased hoiavad kokku,,,niinagu kikimiki oma metsamüügi ja ärmajokitamisega,täiendavad mõlemad üksteist,ning premeerivad irooniaga.
Noh, ma oma kogemusest räägin, et tegelikult on see selline...mõttetu asi, millele aasta raisata. :P Ma olen eluaeg teinud sporti, nii kaua kui ma ennast mäletan - jalgpall, ujumine, kergejõustik, korvpall, judo, tai poks jne. Aga siis tuli ühe korra pähe sõbraga, et teeks Tartu maratoni läbi. Sõber on kõvca orienteeruja suvel ja talvel suusatab ning ujub, ma aga suusatasin murdmaad viimati kooliajal ehk ligi 15 aastat tagasi. Tõsi, siis ma olin päris osav ja jõudsin talvistel kooli spordipäevadel isegi reeglina esimeste hulka, ehkki võitu vist ei tulnud kordagi, samas esiviisikust ka vist kordagi välja ei jäänud. Ühesõnaga mõeldud-tehtud. Pusisin 15 kuud trenni teha selle nimel. Jõudsin isegi neljanda saja sisse, kuna üldtreenitus oli enne ka korralik, ja Jürgen Ligile tegin igatahes ära. :) Aga nüüd tagant järgi mõeldes - no mis point sellel nagu oli? Oleks võinud hoopis sama pühendunult oma lemmikalaga tegeleda, oleksin praegu palju parem selles.
Aga mis su jutu point on? Ega Tanelil see esimene (pool)triatlon ole. Ta enne ka mõne teinud. Ja ilmselt ei jää viimaseks. Võib-olla see ongi tema lemmikala? Kujutle, et on inimesi, kes ei piirdu ühe Tartu Maratoniga. Ise olen kaks korda poolmaratoni suusatanud ja üks kord 23 km Tartus jooksnud. Pean ennast küll pigemini juhuslikuks võistlejaks, aga kui võimalus ja tuju tekib, lähen jälle hea meelega TM rajale. Jürgen Ligist pole eesmärk parem olla, ei viitsi lihtsalt eriti trenni teha, aga vormis hoidmise nimel paar-kolm korda nädalas ikka jooksen.
Milleks sellised halvustavad kommentaarid, eks temalgi ole õigus ennast proovile panna. Enne proovis alkot, suitsu jne., nüüd proovib sporti, igal juhul respect, õiges suunas teel.
Varustus on selline, nagu läheks olümpiamängudele- nagu tüüpilisele Eesti rahvasportlasele kohane. Tulemus vist nii kõva ei tule. Hea kui lõpuni loksub.
Eks ta nii on riietuse osas. Üldiselt peavad mingit ala harrastades, kus jalgadele koormus langeb, olema korralikud jalatsid, nende tähtsust on raske alahinnata. Teiseks sellised rõivaosad, mis takistaks kehaosade hõõrdumist (õiged sokid, sobiv pesu/liibukad jne). Kõik muu on juba fa-fa-fa, kui sa pole just profisportlane, kes riietel olevatelt reklaamidelt rahhi teenib. Samas Padar äkki teenib? :) Ma olen ka korduvalt mõelnud hommikust trenni tehes (jooks 5-15 km olenevalt treeningetapist), et huvitav, miks ostavad inimesed endale jubekalleid spordiriideid, kui ma oma lemmiktrennisärgis (ostetud 6 aastat tagasi Rootsist, Russell Athletic, allahindlusega, 109,99 SEK-i ehk umbes 180 EEK-i) ja odavates dressipükstes (ostetud pool aastat tagasi, Fruit Of The Loom, allahindlusega 14,99 eurot) mööda sörgin, oluliselt lihtsam nägu ees. :D
Tõsi, ma suudaks ka osta ju ükskõik, milliseid spordiriideid, hind mind jalust ei lööks, aga kas nagu ei peaks olema tarbimise puhul reegliks mõistlikkus, mitte edevus? Lollust presenteerida ei ole minu arust siiani okei.
Lihtne! Paljude hobisportlaste entusiasm tekib ja kaob. Sisuliselt näeb asi välja nii: mõeldakse, et peaks hakkama trenni tegema, ostetakse varustus (poes parasjagu müügil kõige uuemad mudelid), pannakse selga ja minnakse rajale. Mõne aja pärast on ind otsas ja ei näegi sa nüüdseks kulunud riietes sportlast tänaval. Kui aga palju trenni teha, siis jällegi varustus kulub - tossud peaks ikka teatud arvu kilomeetrite järel välja vahetama jne.
peab paika. aastatel 2001-2005 kui ma kõvasti jõusaali külastasin, võis puhtalt riiete järgi aru saada, kes on tõsisem tegija ja kes mitte - viimastel olid reeglina seljas tutikad trenniriided. :D
KOMMENTAARID (36)