ESIMENE: «Seda võiks pidada esimeseks Eesti rahvaautoks,» näitab Automuuseumi omanik Peeter Kalli oma Halinga külje all olevas kogus Adler Triumpf Juniorit. Hea Saksa masin. Foto: Tiina Kõrtsini
Teet Teder 6. august 2016 04:00
Rahvaautode ajalugu ei tähenda parimate reastamist. See on vaade ajaloole, poliitilisele olukorrale, ühiskonna mõjule või ka lihtsalt ei-tea-millest tekkinud miskile, mis inimesi nagu hüpnotiseeritult just üht autot ostma paneb. Eesti rahvaauto ajalugu on kirev, täis sundi, kasinat võimalust, aga ka piirideta valikut.

Rahvaautode ajalugu ei tähenda parimate reastamist. See on vaade ajaloole, poliitilisele olukorrale, ühiskonna mõjule või ka lihtsalt ei-tea-millest tekkinud miskile, mis inimesi nagu hüpnotiseeritult just üht autot ostma paneb. Eesti rahvaauto ajalugu on kirev, täis sundi, kasinat võimalust, aga ka piirideta valikut.

Eesti autoajalugu algas 121 aastat tagasi, kui 1895. aastal uhkeldas Paide kreisiametnik siin oma jõuvankriga. Rahvaautot sellest ei saanud, õigemini ei saanud siis veel rahvas autot.

Kui mujal maailmas on autoturgu aegade jooksul mõjutanud näiteks filmid – tahtsid ju kõik 1960ndatel Mustangitega kihutada nagu võmmifilmi kangelane leitnant Frank Bullitt (Steve McQueen), siis Eestis olid asjad teisiti.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad