"TÄHELAEV": Lõpu algus, kui Reet Oja oli 2006. aastal viimaseid kordi saatejuhi rollis. Foto: Ülo Josing/ERR
Inimesed
27. juuli 2016, 04:00

"Reet Oja naeratas teleekraanil alati, põskedes naerukurrud. Samas on ta tõeline raudne leedi." (81)

Kui seitse korda ETV parimaks naissaatejuhiks valitud Reet Oja pani 2001. aastal lauale lahkumisavalduse, oli see šokk paljudele. Toona astus ta veel üks kord sammu tagasi, kui võttis kolmeks aastaks juhtida saate "Unetus". Paraku sügisel 2006 Reet Oja enam ekraanile ei naasnud. Millega Reet praegu tegeleb, ei soovi ta rääkida. Saladuseloori ei oska või ei söanda kergitada ka endised töökaaslased. "Olen kuulnud, et ta on mingi konsultant või nõunik, õpetab inimesi esinema," oletab küll telelegend Mati Talvik. Küll aga oskavad rääkida kunagised kolleegid Reeda tänase 60. sünnipäeva puhul, milline on ta olnud kaaslasena.

Kalev Vapper: mehed tiirlesid ümber Reeda nagu mesilased

"Tegime Reedaga koos saadet "Oma nägu", millega käisime mööda Eestit ringi. Saaremaal oli meil lugu tuukritest ja et pilt atraktiivsem oleks, ronis Reet tuukriülikonda. Olin valmis seda ise tegema, aga hoopis Reet tahtis seda teha, mis oli ju maru tore. Ta lihtsalt oli igas olukorras kõigeks valmis," meenutab ettevõtja ja endine ajakirjanik Kalev Vapper.

Reeta mäletab ta ühisest ajast ETVs kui tugeva iseloomuga naist, kes endale pähe istuda ei lase. "Kui tal ikka mõni oma mõte oli, siis ta selle ta ka läbi surus ning ega ta tagasihoidlikkusega väga silma torganud. See oli täiesti arusaadav, sest televisioon on ju karm maailm, kus sa muidu läbi ei löögi."

Kalevi sõnul rõhutas Reet alati seda, et kommunistliku partei keskkomitee ideoloogiasekretärist isa Rein Ristlaan tal karjääriredelil edasi jõuda ei aidanud. "Aga ma oletan, et sisemine tundmine, et sul on selline kõva seljatagune olemas, võis ikkagi mingit rolli mängida. Telemaja kohvikus olen ma näinud küll ja küll härrasmehi, kes ümber Reeda laua kui mesilased tiirlesid, lootuses, et äkki mõni päikesekiir ka nende peale langeb."

Vapperi sõnul on äärmiselt kahju, et Reet telest nii vara ära läks. "Ta oleks võinud saateid siiamaani edasi teha. Hiljem olen temaga väga põgusalt kohtunud ja mõne lause vahetanud, aga pikemat vestlust polegi meil nagu olnud. Ilmselt telest lahkumisega mingi kibestumine kaasnes ja endasse ta justkui tõmbus. Samas võis olla ka see, et ta tahtis inimeste mällu jääda kui noor, särav ja särtsakas saatejuht."

Jüri Pihel: Reet võttis teletööd väga tõsiselt ja oli tihti närvis

"Kui Eestis viidaks läbi küsitlus, kes on tuntumad telesaatejuhid, nimetatakse arvatavasti esimesena Urmas Oti nime. Aga kindlasti oleks selles reas kohe ka Reet. Ükskõik, mis saadet ta tegi, tuli see siis paremini või halvemini välja, aga vaataja oli tal alati olemas. Ta oli kuskil kümme aastat naissaatejuht, kellele keegi teine ei pääsenud ligilähedalegi. Just reitingute ja populaarsuse mõttes. Samas ei olnud ta kunagi suur kollane staar," hindab endist kolleegi ETV kunagine režissöör Jüri Pihel. Tema sõnul oli Reeda fenomen hämmastav. "Ta tegi kõike väga lihtsalt, ilma suurema kisa jaa kärata, aga samas oli tema suhtes mingi kummaline usaldus."

Pihel räägib, et tegi Reedaga koos üksjagu saateid. "Mäletan väga hästi, kui saatesse tuli mõni soliidne teadlane, näiteks majandusprofessor, siis Reeda käes oli ta nagu mesi, nagu sulavaha. Ilmselt see on üks nendest asjadest, mille taga on pöörane isiklik sarm." Reeda võluvuse kõrval kiidab režissöör sedagi, et Reet töötas saadete kallal suure pühendumusega. "Ta oli tihti närvis ja võttis oma tööd väga tõsiselt. Selles mõttes polnud kolleegidel Reedaga kindlasti lihtne, sest ta oli väga nõudlik ja pani kõik tegijad enda ümber kõvasti tööle. Omal ajal ikka naersime, et Eestis on kaks naist, kes lihtsalt on sellised, nagu nad on. Üks on Anne Veski ja teine tema sõbranna Reet. Nad olid ju ülikoolikaaslased ja neis on midagi sarnast. Mingi relvituks tegev sarnasus."

Pihel tunnistab, et ei tea, millega Reet täna tegeleb. "Aga ta on väga heas vormis, viskab teravmeelset nalja ja kõige meelsamini räägib oma perest."

"TÄHELAEV": Lõpu algus, kui Reet Oja oli 2006. aastal viimaseid kordi saatejuhi rollis. Foto: Ülo Josing/ERR

Raul Rebane: küllap lahkus Reet telest seepärast, et oli juba kõik saavutanud

"1980. aastatel, kui Reet alustas, ei teadnud me vaatajanumbreid. Kui juba mõõtma hakati, siis üks saade, kus numbreid mõõdeti, oli pühapäevane hommikutelevisioon, kus Reet oli saatejuht. Alati oli tal 10–15 protsenti suurem vaatajaskond, kui mõnel teisel telenäol. See tähendas, et temas peab olema mingi eriline anne, mis suurele osale publikule peale läks," mõtiskleb kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane, kes on töötanud ETVs nii spordireporteri, toimetaja kui ka programmijuhina.

"Olen palju mõelnud, miks Reet telest ära läks," tunnistab Rebane. "Eks ta ise oskaks sellele küsimusele kõige paremini vastata, aga mul on tunne, et üheks põhjuseks võis olla see, et 1980. aastate lõpp on meie televisiooni ajaloos kordumatu ja ületamatu. Ennekõike rahva emotsionaalset seisundit arvestades. Näiteks "Öö TV", kus Reet oli väga oluline tegija, jääb ETV ajalukku mingi ületamatu tähisena. Praegu on võimatu ette kujutada, et kuskil kella kolme-nelja ajal öösel pool eesti elanikkonda istub telerite taga. Lisaks sellele, et Reedale oli jumalast kaasa antud anne, sattus ta õigel ajal õigesse kohta."

Mati Talvik: Reet meenutas kena naabritüdrukut

"Nii kui Reet ekraanile jõudis, äratas ta kohe tähelepanu," mäletab ka ise telelegendi staatusesse tõusnud Mati Talvik. "Ta oli ekraanil väga meeldiv, kena naabritüdruku tüüpi. Ta rääkis väga usalduslikult, oskas inimesi rääkima panna. Tal oli alati tehtud korralik kodutöö, ei küsinud midagi huupi. Tal oli väga hea side tolle aegsete edukate noortega. Tal oli hea klapp näitlejatega, ka lauljatega, sest ta oli kunagi õppinud Tallinna polütehnilises instituudis koos Anne Veskiga."

Talvik on kindel, et Reeda visiitkaardiks ETVs jääb pühapäevahommikune hommikuprogramm, mille formaadi mõtles ta ise välja. "Seda ta armastas ja kui seda taheti talt ära kangutada, läks ta telest ka minema. Oleks ta saanud seda edasi teha, poleks ta kuskile läinud. Sest tema huvi või eesmärgi kadumist polnud kuskilt otsast näha, seda tean ma kindlasti. Aga selge see, et tema töölt lahkumisega jäi telemajja tühi koht. Eriti tühi oli see koht vahetult peale tema minekut, sest ta valiti ju aastaid parimaks naissaatejuhiks."

Talvik usub, et ilmselt mingi kibestumus Reedasse jäi, kui ta ajakirjanikutööst loobus. "Sest kui me ka kuskil juhuslikult kohtume, siis ega ta televisioonist ei räägi ja teeb ka kiiresti minekut." Millega Reet praegu tegeleb, ei tea täpselt ka Talvik. "Olen kuulnud, et ta on mingi konsultant või nõunik, õpetab inimesi esinema."

"VALGED, PUNASED JA PRUUNID": 16. juulil 1993 salvestatud maaelulähedane meelelahutussaade, kus saatejuhtideks Reet Oja ja Mati Talvik. Foto: Toomas Tuul/ERR

Mall Hellam: käisime Reedaga iluvõimlemistrennis

"Mina tunnen Reeta päris varajasest noorusest, sest me tegime koos sporti," ütleb Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja, kes on senini Reeda hea sõbranna. "Tegime vist oma seitse aastat ilusvõimlemist Anne Kloreni käe all. Ja loomulikult sport ühendab. Lisaks käisime koos õpilasmalevas Tõrva lähedal Siimu rühmas. Võib-olla me täna ei suhtle siiski nii intensiivselt nagu omal ajal. On inimesi, kes on nagu märgistatud, ja Reet seda kahtlemata on."

Maire Radsin: ma pole kuulnud Reeta kunagi kellegi peale röökimas

"Tegin Reedaga pühapäevast hommikuprogrammi ja minu jaoks oli ta esimene staari staatuses saatejuht, kellega kokku puutusin," räägib ETV staažikas režissöör Radsin. "Just tänu Reedale sain aru, mismoodi staarsaatejuht oma saadet üles ehitab. Esimese asjana pean ütlema, et ta oli äärmiselt nõudlik iseenda vastu. See oli tema suur trump, et näilise kerguse ja lobeda jutu taga oli tal tegelikult põhjalik ettevalmistus. Mulle väga meeldis ka see, et Reet rääkis inimestega sina, muutumata seejuures familiaarseks."

Reedaga koos töötades saanud Radsin enda sõnul aru, mis tähendab tõeline otsustusjulgus. "Ta iseloom oli selline, et kui ta otsustas, et teeme Viljandis kaks lugu, siis võis taevast pussnuge sadada, aga ta ei loobunud oma plaanidest. Oskus oma seisukohti põhjendada oli temas nii sügavalt sees, et sul ei jäänud nagu põhjust kahelda tema tehtud valikutes. Reet oli väga sihikindel ja temas polnud araverelisust, et issand, mis minust arvatakse või et issand, kas nii ikka sobib. Ta läks oma tahtmistes kasvõi läbi kivimüüri. Ta oli selleks absoluutselt võimeline. Temas oli liidri verd. Samas oli temaga väga turvaline töötada, sest kolleegidele antud lubadustest pidas ta alati kinni ning ma ei kuulnud kunagi teda kellegi peale röökimas. Reet Oja naeratas teleekraanil alati, põskedes naerukurrud. Samas on ta tõeline raudne leedi. Kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen nendele aastatele, mis ma temaga koos töötasin, oli ta ikka väga kõrgetasemeline professionaal."

Radsin meenutab, et igapühapäevasest hommikussaatest kasvatas Reet välja igahommikuse uudistesaate. "Kuigi selle saate tegemise juures mind enam polnud, siis ma arvan, et seal polnud enam väga ühte suunda vaatamist, liiga palju ambitsioonikaid inimesi said ühe projekti peal kokku ning see oli vähemalt üheks põhjuseks, et ta telemajast ära läks," usub Radsin. "Mul on siiralt kahju, et Reet ekraanilt kadus. Teda võib armastada ja võib mitte armastada, aga mina olen see, kes ka täna teda heal meelel ekraanil näeks. Sest temas oli selgelt sees televisiooni geen."

Varju tõmbunud telelegend Reet Oja

Sündinud: 27. juuli 1956.

Lõpetanud Tallinna 22. keskkooli (Westholmi gümnaasium) ja TPI majandusteaduskonna tööstuse juhtimise ja planeerimise alal.

Töötanud alates aastast 1978 Eesti Televisioonis. Olnud filmisaadetes, noortesaadetes, meelelahutussaadetes, öö- ja hommikutelevisiooni käivitaja.

1984 „Kitsas king” toimetaja

1991–1996 „Hommikutelevisioon” peatoimetaja, saatejuht

1998–2001 „Tere hommikust” peatoimetaja-produtsent, saatejuht,

1988–1990 „ÖÖ-TV” peatoimetaja, saatejuht,

1999 „Tegijad” peatoimetaja, saatejuht

2003–2006 „Unetus” saatejuht

Reet Oja „Hommikutelevisioonist” on välja kasvanud endine „Tõuse ja sära” ning praegune „Hommik Anuga”.

Abielus Rein Ojaga, pojad Risto ja Raido.

Lahkus ETVst, sest talle ei lubatud tööd toimetajana?

Kui Reet 2001. aastal lahkumisavalduse esitas, oli aga tollase ETV programmijuhi Ilmar Raagi põhjendus Õhtulehele, et Oja soovis jääda ekraani taha toimetajatööd tegema, ent ETV-d huvitas eelkõige tema ekraanile jäämine: "Pakkusime talle autorisaadet parema vaadatavuse ajal, kuid ta ei võtnud seda vastu. Ei tea, miks ta loobus. Ehk oli tal vaja puhkust ja uusi saateideid koguda?"

"Absoluutselt kindlasti poleks tohtinud ETV Reedal minna lasta," on öelnud Reet Oja endine kolleeg Reet Linna: "Ta oli ETV nägu."

Kui aastaid hiljem pakkus Maire Aunaste Reedale saate "Tõuse ja sära" saatejuhi kohta, ütles viimane kindla ei. 23 aastat kestnud telekarjäär oli saanud lõpu.