Euroopa Liidu eesistuja on meeldiv olla, aga see toob kaasa ka muret (12)

Igaühe elu eesistumine ehk ei muuda. Kui, siis puhkuseplaanide tegijatel. Lennukid võivad olla täis, sest arvestuste kohaselt saabub Eestisse tavapärasest 20 000-30 000 võrra rohkem väliskülalisi. Ministreid, ajakirjanikke, diplomaate, eksperte.

Kuus kuud juhib ja korraldab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu ja selle kõigi tasemete tööd. Segaduste vältimiseks tasub meenutada, et Euroopa Nõukogu, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu on hoopis erinevad asjad. Euroopa Liidu Nõukogu on organisatsiooni see osa, kus ühiseid seisukohti kõigis sisulistes küsimustes kujundatakse.

Põhiliselt on neil kuuel kuul töö jagatud Brüsseli ja Tallinna vahel, kusjuures valdav osa kohtumistest toimub endiselt Brüsselis.

Euroopa Liidu Nõukogu tööst aga haarab kõige suurema tüki umbes 300 töörühma tegevus. Töörühmades räägitakse selgeks kõik teemad, mis on Euroopa Liidus olulised, ning otsustatakse selle põhjal ühine seisukoht.

Juba praegu tegeleb töörühmades Eesti huvide esindamisega umbes 800 Eesti ametnikku. See number kasvab tõenäoliselt ainult 200 võrra, kuid enamik seniseid töötajaid saavad täiesti uued ülesanded. Lisaks töörühmade töödes osalemisele ja Eesti vaatenurga esindamisele peavad nad nüüd ka nende töörühmade tööd juhtima. Samuti juhivad Eesti ministrid vastavalt nõukogusid, kus kinnitatakse lõplikud seisukohad.

Töörühmade juhtide ülesanne on püüda erinevate liikmesriikide hulgas ühised vaated ning neid millekski mõistlikuks kokku sobitada. See eeldab kokkusaamisi, et kõigi liikmesriikide vaatenurki mõista.

Tõsi, on ka töörühmi, kus Eestil olulist vaatenurka ega ka kompetentsi ei ole: korraldajatele meeldib näitena mainida oliiviõli töörühma. Kuna aga ka neid töörühmi tuleb siiski juhtida, siis on võimalik teha kokkulepe mõne riigiga, kellel see kompetents on olemas, et osa tööst võtavad nende eksperdid meie nimel üle.

Töörühmade töö toimub Brüsselis, ent vaid osa ametnikke elab alaliselt Brüsselis. Täna töötab Eesti esinduses Brüsselis umbes 100 inimest, aga eesistumise aegu mahutatakse neid sinna 200. "Peavad üksteisele natuke lähemale istuma," tõdevad korraldajad.

Probleemid uue ajakavaga

Töörühmades vastu võetud ja hiljem saadikute tasemel kinnitatud otsused jõuavad lõpuks Nõukogu kõige kõrgemale tasemele, kus nende elluviimise lepivad kokku riikide ministrid. Tippkohtumised toimuvad küll Brüsselis, ent eesistujamaa korraldab sadu mitteametlikke üritusi, kuhu ka ministrid nõu pidama sõidavad. Peamiselt plaanitakse kõrgeima taseme üritused – mida on paarkümmend – korraldada Tallinna Kultuurikatlas.

Eesistumise jaoks arvutatud 76 miljonit eurot katab Eesti riigieelarve. Brüsselis toimuvad üritused tehakse Euroopa Liidu rahaga.

Mis Brexiti tõttu muutunud ajakava võib eelarves muuta, pole veel selge. "Saame alati midagi vähem teha," tõdeb riigikantselei Euroopa Liidu asjade asedirektor Piret Lilleväli. See tähendab – vähem efektselt, vähem Eestit tutvustades. Korraldusmeeskonda lisandub aga üht- või teistpidi ajutiselt veel umbes 300 inimest. Koos töörühmade ametnikega teeb see korraldusmeeskonna suuruseks ümmarguselt 1300 inimest. Valdavalt on need inimesed ministeeriumitest.

Ühendkuningriigi ennustatav Euroopa Liidust väljaastumine on terve hulga seniseid plaane muutnud. Täiesti ametlikku otsust veel pole, aga on ülitõenäoline, et senise 2018. aasta esimese poole asemel on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa tõesti juba 2017. aasta teisel poolaastal. Muret see teeb, sest ettevalmistusaega on nüüd tublisti vähem. Samuti tuleb terve hulk seniseid kokkuleppeid ja lepinguid muuta, aga arvestada ka sellega, et eesistumise algus satub nüüd turismihooaja kõrgpunktile. Senise hinnangu kohaselt pidanuks külalistele hotellikohti jätkuma, sest jaanuarist juunini on turiste Tallinnas enamasti ka vähem. Aga korraldajad usuvad endiselt, et hädast saab üle ja keegi ilma katuseta ja voodita ei jää.

Tramm külalisi lennujaamast ei too

Kõige valusamaks löögiks peavad korraldajad ohtu, et tõenäoliselt ei saa valmis trammiliini pikendus, mis oleks lennujaama ja kesklinna ühenduse oluliselt lihtsamaks teinud. Selle valmimisajaks oli plaanitud 2017. aasta lõpp – vahetult enne seni teada olnud eesistumisaja algust.

Ka lennujaam ise on uue tähtajaga veidi hädas. Tänavu kevadel algas lennujaamas suur ümberehitus, kus muu hulgas ehitatakse lennurada pikemaks. Tähtaeg on taaskord 2017. aasta teine pool. Ent juba käesoleva aasta lõpuks peab valmis saama vähemalt lennuraja pikendamise projekt, mille käigus lisatakse raja senisele 3070 meetrile veel 410 meetrit. Ülejäänud uuenduskuur valmib etapikaupa, kuid esialgsete plaanide kohaselt ei saa kõik 2017. aasta suveks siiski valmis. Seni esineb lennujaamas just öösiti lennupiiranguid.

Suurprojektidest jääb uue tähtajaga hiljaks ka nn superministeerium – rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi ühine hoone senise rahandusministeeriumi asemele. Selle valmimist oli mõne aasta eest plaanitud juba tänavuseks, aga viimane välja hõigatud tähtaeg lubab 2017. aasta suvel hakata sisse kolima. Võimalik, et osa väiksemaid üritusi saab isegi seal korraldada, aga ka selles on ebakindlus suur. Samas tõdevad korraldajad, et suurt probleemi ei tule, kuna suuremateks üritusteks sobivaid ruume ka superministeeriumisse ei tule.

Optimistlikust küljest tõdevad korraldajad, et ükski asi, mis hiljaks jääb, ei ole ehitatud eesistumisele. Juba varakult otsustati, et ainuüksi eesistumise tarvis midagi ei ehitata.

Vahest suurim probleem on aga tõsiasi, et töörühmade juhid peaksid tööle asuma hiljemalt aasta enne eesistumist, seejuures osa neist Brüsselisse. Tänase seisuga on eesistumiseni jäänud aga ainult üksteist kuud. Ka korralduslikud töökohad tuleb nüüd täita päevapealt.

Rüütelkonna hoone valmib hiljem

Õnnetu on ka Toompeal paikneva Rüütelkonna hoone olukord. Hoonet restaureeritakse praegu ning eesmärk oli sellest teha eesistumise ajaks Eesti esindushoone. Sama ülesannet saab ta täitma ka edaspidi, ent kuna seegi valmib tõenäoliselt alles 2018. aastaks, siis on teda vaja harvem.