Mees, kes on 50 aastat sõidukitele pilte maalinud

Kui juhtute nägema tänaval ahvatlevate naisefiguuride või lummava päikeseloojanguga kaunistatud võimsaid rekkasid, mis näevad välja nagu kunstiteosed maaligalerii seinal, siis võivad need olla Simo Riikoneni meistriteosed. Kunstniku, kes 50 aastaga maalinud sõidukitele üle tuhande pildi.

Reedel ja laupäeval täitis lauluväljaku tagust ala lugematu hulk värvitud, ümber ehitatud ja muud moodi tuunitud sõidukeid, olgu need veokid, kiirabiautod, ralliautod või kõige tavalisemad sõiduautod. Silmapaistvaim külaline Tallinn Truck Showl oli Simo Riikonen, pool sajandit sõiduriistu maalinud kunstnik.

Simo Riikonen (67) on üks kuulsamaid Soome autode maalijaid, kes sel alal tegutsenud 50 aastat ja selle ajaga loonud üle tuhande töö. Tema kunstnikukarjäär algas 1965. aastal, kui sõbrad andsid oma mootorrattad talle harjutamise eesmärgil tuunimiseks. Simo oli siis vaid 16aastane. Pool sajandit on ta veetnud maalides autosid, veokeid, lennukeid, mootorrattaid ning isegi riideid. Ei olnud asja, mille peale Simo poleks suutnud pilti maalida.

Simo paistis juba lapsena välja oma erilise joonistamisandega: koolis olid tema mäletamist mööda ainukesed hinded kunsti tunnis kümned. Kuida Simo jõudis kunstilembusest veokite maalimiseni? Simole meenuvad 50ndatel loetud USA autoajakirjad (ta võis olla siis umbes 10aastane) ning neid lehitsedes jäid poisile kõige paremini meelde Ameerika muskelautod, mille peale oli joonistatud punased leegid. "Ma panin siis lihtsalt oma kaks lemmikasja kokku. Mu südames lahvatas põlema leek, mis pole siiani kustunud, nagu neil Ameerika autodelgi," muheleb Simo.

Tema esimesed tööotsad ligi viis aastat hiljem olidki needsamad leegid. Osalt seetõttu, et võrreldes suuremate teostega on leeke suhteliselt lihtne autodele või mootorratastele joonistada, teisalt jälle hingelise läheduse tõttu. Tööd tegi ta värvipüstoliga, kuigi 50 aastat tagasi polnud need sugugi nii väikesed, kui tänapäeval. "Nende kaal on muutunud olematuks," teab Simo.

See oligi tema arvates ainus keeruline asi kogu tema hobi juures, kõik muu on poole sajandiga muutumatuna püsinud. Varustust polnud ka sugugi keerulisem kätte saada.

Nüüdseks on Simole kõige lähedasemaks saanud nägude joonistamine. Ka lauluväljakul oli seda näha: pool tema töödele pühendatud seinast katsid inimese- ja loomaportreed. "Algul oli nägusid väga raske joonistada, kuid ma ei andnud alla. Mida rohkem ma harjutasin, seda paremini hakkasid need välja tulema. Ühel hetkel käis mu selline klõps ja ma saingi aru. Ma kuidagi mõistsin, milline näeb inimese nägu välja ja kuidas see ehitatud on."

Loomi pole Simo arvates sugugi lihtsam joonistada kui inimesi. "Loomadega on natuke keerulisem. Kui sa tahad selle looma hinge kinni püüda ja joonistuse sisse panna, pead nägema sama palju vaeva. Ja see pole sugugi lihtsam."

Simo on oma kollektsioonis kujutanud palju loomi: kasse, koeri, tiigreid, hobuseid, delfiine ja isegi sauruseid. Neist kõige paremini on tal meeles üks, mille peal on kolme koera portreed. "Ma suutsin siin tabada nende silmad. See on kõige tähtsam – kui silmad on õiged, on kunstnik head tööd teinud."

Üks pilt autole valmib keskmiselt kuu ajaga

Kuigi kolme koera portrees kasutas ta kliendi koeri modellidena, ei ole ta elavaid modelle just tihti kasutanud, pigem meeldis talle joonistada pildi järgi, sest siis sai ta ise valida, kui kiiresti maalida. "Modelle kasutasin ma kindlasti siis, kui joonistasin alasti naisi," naerab Simo.

See-eest ei koosne Simo kogu ainult alasti naistest (kuigi neid oli seal märgataval hulgal), portreedest ja loomadest, siin ja seal on märgata ka omaloomingut. Simole meeldib rohkem joonistada peast ning lasta fantaasial lennata, sest siis pole mingeid piire. "Kui ma joonistan millegi järgi, peab tulemus nägema välja täpselt nagu originaal. Kui pildil on Toyota, pean ise ka tegema Toyota, kui pildil on mees, pean ka mina maalima mehe. Ilma pildita on mul aga vabad käed, kui tahan, maalin päikeseloojangut, kui tahan, ei maali."

Ühe pildi maalimine sõidukile võtab Simol keskmiselt aega ühe kuu. Rekordaeg ühe töö tegemiseks on Simol väldanud pool aastat, sest see töö koosnes paljudest väikestest detailidest, mis tuli kunstnikul auto peale maalida.

30 aastat sellest pikast teekonnast pidi Simo läbima üksinda, sest kedagi teist Soomes sõidukeid maalimas ei olnud, vähemalt mitte tema tasemel. Alles hiljuti on Soome noored seda hobi tõsisemalt võtma hakanud ning osad isegi Simo ületanud. "Kindlasti on Soomes inimesi, kes seda tööd minust paremini teevad, nii poisse kui ka tüdrukuid."

Tema sõnul on Soomes mehi seda tööd tegemas üheksa korda rohkem, kui naisi. "Üheksa ühele."