Inimesed

Anu Lamp: "Ma ikka tahaks loota, et muid kohti on ka peale teatri, kus laitmatut eesti keelt kuuleb."

Aigi Viira, 23. juuli 2016 04:00

26 KOMMENTAARI

s
Saarlane/ 25. juuli 2016 00:06
See eesti keel on ikka üks ümmagune väljend, tegelikult pole kunagi mingeid eestlasi olnud, aestideks kutsuti erinevaid sarnaseid keeli könelevaid soomeugri höime- setosid, mulke, vörokesi, virulasi, saarlasi-kurelasi.
e
emakeel/ 24. juuli 2016 12:00
Iga ajastuga ja põlvkondadeg kaasneb släng, keeleuuendused, keelemõjutused, erialaterminoloogia jms Kõigega ei oska ja polegi vaja kaasas käia. Siiski on õigem oma emakeelt mitte risustada. 20.saj. alguses püüti peenemat muljet jätta saksapäraste sõnadega, vahepeal tulid moodi russitsismid, nüüd peame oma ringkonda kuulumist ingise keelsete välejnditega tõestama.
Pidin pikali kukkuma lause peale "Vaata, teil on oma doogiga väga kuul konnektšõn!" "Meie göörlile on oluline tema autfit!"
Laval lendav tekst on siiski seotud lavastaja ja autoriga, näitleja on vaid vahendaja. Ise tunnen end väga ebamugavalt roppude tekstide puhul, mõned teatrišokeerimised on vastuvõetamatud, kuigi ma pole just valgekrae.
Aga kui nutieelistustega koolilapsed on vihased õpetaja peale, kes neilt raamatute lugemist nõuab (olen seda sageli kuulnud), on kasvatus-süsteemis tõsised probleemid.
Anu poolt tõstataud probleemi olemus on väga sügav.
M
./ 24. juuli 2016 10:07
Mõiste "laitmatu Eesti keel" on suhteline.
Omalajal oli igal külal ja vallal oma dialekt.
Kõik see häviati. Peale sunniti praegune keelemudel. Setod pääsesid lõplikust hääbumisest, aga liivlased jäid küll "filoloogilise gannibalismi" ohvriteks. Ainult nimetus on suurest rahvast säilinud.
t
Teater on ropp/ 24. juuli 2016 11:15
Ainult sõim ja perseverssused.
Roppusi vaid seal kuuleb.
r
reede/ 23. juuli 2016 22:18
Anukene No kes viitsib oma teksti pähe õppida Ehk ainult Õnne 13 tegelased Teatris torgatakse mikrad kõrva ja jahutakse etteõeldu järgi Kas pole nii
e
Ei, Anukene,/ 23. juuli 2016 20:25
Me räägime küll. Me räägime nagu eesti keelt. Kas sa siis pole nagu kuulnud, et eestlased oskavad nagu varjata ennast. Eestlane on nagu tagasihoidlik ja nagu ei julge kohe nagu kõike välja rääkida. Sest eestlane nagu ei oskakski enam eesti keelt.
õ
Õu mai kaad!/ 26. juuli 2016 12:00
e
e/ 23. juuli 2016 17:01
Miks minu kommentaari ei avaldada?
e
Elsa/ 23. juuli 2016 16:58
Sellist eesti keelt, mida praegu teatrilavalt tihti kuulda võib, võis kuulda nn."stagnaajal" ainult paadunud pättide suust, kuskil õlleputka taga!
j
Juta/ 23. juuli 2016 23:01
Stagnaajal juba persseid, türasid ja putse teatrilavalt rahvale pähe küll ei kallatud. Selles võid ikka päris kindel olla.
e
Elsa/ 23. juuli 2016 16:52
Sellist eesti keelt,mida praegu teatrilavalt tihti kuulda võib, võis kuulda nn. stagna ajal ainult paadunud pättide suust kuskil õlleputka taga!

m
Mina/ 23. juuli 2016 13:44
"Tahaks loota" on tingiv kõneviis ja eesti keeles täitsa olemas.
ü
Üks keeleteadlane / 23. juuli 2016 10:05
avas raadios huvitava seaduspära:Mida rohkem võõramaalasi keele ära õpib,seda rohkem see lihtsustub ja muutub ebahuvitavamaks.Ehk lihtsustub grammatika ja väheneb sõnavara.Kuna Eesti pole lähituhande jooksul kedagi okupeerinud,siis on meie keel säilitanud "põnevuse".Nüüd see olukord,seoses migrantide tulemisega meie keelekeskkonda,pisut muutub.
t
tagatuba/ 23. juuli 2016 09:12
Kui võtta üks suvaline tekstilõik kättesaadavast ajast ning asetada see 18., 19., 20. või 21. sajandi eestikeelsete tekstide kõrvale, siis tekib mingil hetkel ikkagi küsimus, mis asi see keel üldse on või milline neist tekstivariantidest on see kõige õigem ja puhtam.
Teiseks, keel on seotud meelega. Näitlejad tegelevadki ju tekstidest tähenduse otsimisega. Nende ülesanne ongi oma mõttetöö viljad laval ette kanda, aga väga vale on tahta, et näiteks mõni majandusele keskendunud inimene tahaks ja saaks sama intensiivsel kombel ilukirjanduslikku teksti lahti muukida ja omaks võtta. Majandusinimese meel on pigem hõivatud praktilise numbrimaailma ja majandusslängiga. Et äri aetakse sageli inglise keeles, siis loomulikult kanduvad tolle keele mõjud ka igapäevakeelde. Kusjuures sama mõju avaldab keelekasutusele ka ilukirjanduslikku teksti sukeldumine. Nii lihtsalt on, et see millega tegeletakse, kujundab inimese olemust ja keelekasutust. Üks ei ole teisest õigem ega valem. Pigem on üks keelevariant ja siis teine ja kolmas jne.
o
23. juuli 2016 10:05
orjastatud rahvaste keele moonutamine ja hävitamine on vallutajate võimu kinnistamise ja ajupesu osa, tuleb ju rahva mälu hävitada igal moel, põlvkondadevahelised sidemed lõhkuda keelt lõputult moonutades, et lapselapsed enam vanaema juttu ei mõistaks. Keele kaudu sigatsemise võimalused on ammendamatud.
s
süsimust iroonia/ 23. juuli 2016 08:55
Kükametsas Karuperse talus räägitakse samuti laitmatut eesti keelt. Mujal on igal pool mingi dialekt :D
l
LOODA SA/ 23. juuli 2016 07:49
varsti on siin kuulda araabia keelt ja vene keelt:)
v
Van Ames/ 23. juuli 2016 11:53
Elan Jõhvis, araabia keelt veel kuulda pole kuid ilma veneta siin hakkama ei saa. Kodus räägid eesti keeles, kui aga tööle või ükskõik kuhu lähed tuleb vene peale ümber lülitada. Riigiasutustes jah saab veel eesti keelega hakkama. Tihti kui koju lähen hakkan kaasaga alguses vene keeles rääkima, enne kui kohale jõuab et enam pole vaja :)))
Aga pole probleemi, valdan venet vabalt, inimesed kes mind ei tunne arvavad alguses alati et venelane olen :)
Parem siis juba vene keel kui pommi otsas allahi juurde lennata.
e
23. juuli 2016 07:14
Ehk on lavalt räägitav tekst keeleliselt korrektne aga see teatrinäitlejate kõnemaneer laval....see on nii ebaloomulik ja võlts.
m
mnjaa/ 23. juuli 2016 08:09
See teatraalsus on selleks, et saalis oleks ka viimases reas aru saada mida näitleja räägib, aga noh... sa ju ei pea teatris käima, kui ei meeldi. Lihtne ju!
k
Kah kodanik/ 23. juuli 2016 06:09
"tahaks loota" on kohtlane väljend. "Ma loodan" on viisakas.
k
kodakondne/ 23. juuli 2016 08:17
"tahaks loota" on keelekasutuses korrektne väljend ja tähendab mõistukõnes üht- lootusetust.
v
Villu Loog/ 23. juuli 2016 08:20
"Tahaks loota" on samm nõrgem väljend, kui "ma loodan". Sealt tahapoole on "ei julge loota" ja "lootusetu". Ja ettepoole tulema hakates järgneb oma tugevuselt "ma loodan"-le "tahaks uskuda", "usun" ja sellele järgneb juba fakt, et see millesse usutakse on olemas ja käega katsutav.
e
23. juuli 2016 09:53
Eestlased räägivad asju otse välja öeldes, juudaste keerutamine laiut
g
ghfg/ 23. juuli 2016 09:55
"Tahaks loota" on vastutuse teistele panek oma ootuste täitmise eest, st puhas manipulatsioon kuulajaga. Sinu ootused on sinu probleem!
K
.../ 26. juuli 2016 12:01
Kui sa ainult tahad loota, siis tahadki loota!
Kui aga loodad, siis loodadki. Kaks ise asja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee