"Kolm tundi õõtsuvat sõitu ja inimesepoeg ongi Haapsalus, suvitajate arvu poolest Eestis kolmandal kohal seisvas kuurordis. Haapsalu ja Tallinna vahel on käiku pandud ei tea kust kolikambrist välja toodud õige lühikesed vagunid ja kiire sõiduga hakkavad need vinka-vonka tegema. Kui juhtud aknast välja vaatama, siis terve rong nagu lainetab käes. Ega siis pole ka muud, kui suru küüned pingi sisse, muidu viskab sind teispoole vaguni ääre, ja kui oled raskema kaliibriga, virutab läbi vaguniseina välja kah," manab Uudisleht täna 1931. aastal.
Muu hulgas saame teada, et Haapsalu mudaravi ei ravi, vaid surub inimesed krõnksus kõndima, et kohalikud on ühe ilusama Eesti pargi, Haapsalu lossipargi, ilu vastu veidi ükskõiksed ja käivad seal vaid õhtuti oma armuasju joonde ajamas. Kogu Haapsalu elu kihab kuursaali ümber. Kaks korda päevas mängib orkester ja kogu eliit on kohal: Tuglas, Grünthal-Ridala, Jakob Tamm, kujur Raudsepp. Morni näoga käib ringi ainult kindralihärra Soots. Aafrika kaldal võtab päikest endine riigivanem Rei koos lauljannast abikaasaga ja rootslased tantsivad seal grammofoni saatel, nii et liiv tuiskab.
Valge on meesterõivaste mood, isegi kuursaali dancing’ule minnakse õhtul valgete pükstega. Valges on ka naised ja lapsed ning eriti šikk, kui on kaasas valge koer.
Kommentaarid (0)