AUTOPORTREE SIDEMES KÕRVAGA: Prantsuse kunstiajaloo ekspert leidis, et Vincent van Gogh lõikas endalt ära terve kõrva, mitte üksnes kõrvanibu. Foto: Vida Press
Inimesed
19. juuli 2016, 04:00

Van Gogh lõikas ära terve kõrva ja kinkis selle bordelliteenijale (3)

See, kuidas Vincent van Gogh 1888. aasta detsembris habemenoaga oma kõrvanibu otsast lõikas ja selle lõbumajja viis, on kunstiajaloo tuntumaid lugusid. Nüüd aga selgub, et asi oli hoopis hullem – Hollandi kunstnik lõikas endalt kogu kõrva. Kuid tegu võis olla üllas.

Ametliku kunstiajaloolise versiooni järgi lõikas van Gogh endal 23. detsembril 1888 Arles’is tüki kõrva küljest pärast järjekordset ägedat tüli sõber Paul Gauguiniga. Mõni aasta tagasi väitsid kaks Saksa kunstiajaloolast, et vigastuse võis tekitada van Goghi ametivend Gauguin ise end sõbra hullumeelsushoo käigus kaitstes.

Kuid värske paljastus, et van Gogh jäi kogu kõrvast ilma, tuli lagedale van Goghi arsti Felix Rey kirjast, vahendab Daily

Telegraph. Kunstniku kõrva haiglas tohterdanud arst joonistas ka diagrammi, näidates kohta, kust kõrv oli ära lõigatud. Samuti ilmnes, et kunstnik ei andnud kõrva 1888. aastal Arles’is mitte Racheli-nimelisele prostituudile, nagu varem arvati, vaid armetule bordelliteenijale Gabrielle’ile, kelle kätt oli marutõbine koer aasta varem rängalt purenud ning kes arstiarvete tasumiseks lõbumajas töötas.

Tahtis koerast puretud naist aidata?

Felix Rey kirja avastanud ning tundmatu neiu päritolu uurinud endine kunstiajaloo õppejõud Bernadette Murphy oletab, et van Goghi žest võis olla üllas. Võimalik, et kunstnik pakkus teenijannale oma kõrva, et naist terveks teha.

"Van Gogh oli inimene, keda teiste raskused väga liigutasid," seletas Provence’is elav Murphy Daily Telegraphile. Ta on leidnud üles ka Gabrielle’i omaksed, kuid tõotanud neile, et ei avalda naise täit nime. Prantslanna avaldas oma leidudest raamatu "Van Gogh’s Ear: The True Story" ("Van Goghi kõrv: tegelik lugu"), mille põhjal BBCs valmib uus dokfilm. Doktor Rey kiri on eksponeeritud Amsterdamis van Goghi muuseumis näitusel "Hulluse piiril", kus selgub, et vaimuhaigus tekitas van Goghil meeltesegadust, mille tõttu oli ta töövõimetu päevi ja vahel isegi nädalaid. Nende sõnul polnud van Goghi geniaalsed taiesed haiguse tulemus, kuna see hoopis pärssis tema loometööd.

23. septembrini avatud näitusel on väljas ka roostes revolver, mis leiti põllult, kus kunstnik 1890. aasta juulis väidetavasti enesetapu tegi. 37aastane Vincent oli, kuul kõhus, 29 tundi piinelnud, enne kui hinge heitis. Surivoodil oli ta paljastanud, et tulistas end ise.

Kuid kuulihaavade eksperdist kriminalist dr Vincent Di Maio arvas mõni aasta tagasi, et van Gogh võidi tappa. Enesetapu seab kahtluse alla ka 2011. aastal ilmunud biograafia "Van Gogh: elu" Steven Naifeh’ ja Gregory White Smithi sulest. Naifeh ja Smith väidavad, et kunstnikku olid – võimalik, et kogemata – tulistanud paar poissi. Oma üllameelsuses otsustas van Gogh neid kaitsta ning süü enda peale võtta.