NOH, ELAGE KAASA! 50aastane Samantha Fox, kelle esimesest singlist on möödas juba 30 aastat, näeb endiselt vapustav välja, kuid ei suuda Elvas publikult välja meelitada nii häälekaid ovatsioone, kui ta lootis.Foto: Aldo Luud
Agnes Saik 18. juuli 2016 04:00
80ndate täht Samantha Fox vaatab laulmise ajal sügavale pealtvaatajate silmadesse ja hüpleb 50 eluaastast hoolimata oma lõhkiste teksade välkudes energiliselt. Rahvas, kes päris Elva laululava ees, liigutab kaasa. Ent väljak on täitunud pigem hõredalt ja kui laulja küsib, kellel on kodus ta plaat, vastab mõni üksik.  

Pettumus proua näos on hetkeks ilmne. Erilist kisakoori ei järgne ka siis, kui ta ergutab publikut rohkem kaasa elama.

Endiselt nooruslik Samantha Fox peab eestlasi rõõmustama Rally Estonia järelpeol laupäeval, nagu ka varastel 90ndatel kuulsust kogunud tantsukollektiiv Londonbeat. Õhtu varem, esimese rallipäeva lõpus, astuvad Tartu laululaval rahva ette samuti 90ndate lemmikud Right Said Fred ja East 17. Tartus jagub publikut vaid üsna lava ette, Elvas pole seis nii nutune, kuid suurem osa inimesi istub pinkidel. Lava külje alla fännialale on pääsme soetanud vaid paarkümmend inimest, nii et korraldajad jagavad sealseid käepaelu ka mõningatele teistele ärksamatele kaasaelajatele.

Foto: Aldo Luud

Artistid üritavad küll pettumust varjata, kuid natuke kumab see nende näoilmetest siiski läbi. Puudu jääb ka loomingulisusest publikuga suhtlemisel – esinejad räägivad kohati nagu tekstiraamatust pähe õpitud ridu.

Right Said Fredi muusikutest vennad Richard ja Fred Fairbrass mainivad mitu korda, kuidas üks või teine lugu neile eriti meeldib ning nad loodavad, et kuulajaid valdab samasugune emotsioon. Tegelikult teenivad kõlava aplausi vaid nende kuulsaimad lood – nende sõnul kogemata jalgpallilauluks kujunenud "Stand Up", "You’re My Mate" ja "I’m too Sexy".

East 17 ei saa üle ega ümber ilmast, mis tuleb lugude vahepeal jutuks neli korda. Bändimehed jutustavad, kuidas neil oli Eestisse jõudes tunne, nagu oleks nad endiselt Inglismaal, sest terve tee Tartusse sadas vihma, ning kuidas nad seda heaks märgiks pidasid, et kontserdi alguseks polnud laululaval vihmast kippu ega kõppu. Veel uurivad nad kontserdilistelt pidevalt, kas neile ikka meeldib, aga saavad keskpäraseid vastuseid ja naeravad irooniliselt, et küll rahvas on ikka entusiastlik.

Tegelikult läheb neil siiski täitsa hästi. Juba esimese laulu ajal õnnestub neil osa publikust tantsima ja laulma saada. Kui kolm musta riietatud lauljat hüüavad "Sing with seventeen!" ehk "Laulge koos seitsmeteistkümnega!", ei pea nad piinlikku vaikust kuulama. Komejanti teeb trio parajalt, põimides oma lauludega fraase muudest lugudest, näiteks Beyoncé "All the Single Ladies". Ka küsivad nad publikult, kas võivad laulda ühe jõululaulu, ja toovad siis kuuldavale katkeid lausa mitmest tuntud jõululaulust.

Londonbeat ajab linna sassi

Samantha Fox on õhtu hiljem Elvas lauldes ja vahepeal kuulajatega suheldes justkui kaks eri inimest. Lauldes on tema hoiak pigem energiline ja jõuline, oma lugudest jutustades kõneleb ta aga pehmelt ja malbelt, just nagu armunud omavahel, naeratab kergelt ja vaatab sügavalt mõttesse vajudes alla, enne kui talle meenub taas naeratada. Seetõttu jääb lauljast ja modellist pigem lihtsa inimese kui staari mulje.

Foto: Aldo Luud

Kuigi publiku keskel olles saab reaktsioonidest ja jutust aru, et paljudele meeldib nähtu-kuuldu ja nad on kohale tulnud just Samantha pärast – osa lahkub pärast tema esinemist ega jää Londonbeati kuulama –, ei suuda rahvas oma häid tundeid ilmselt piisavalt lavale kanda. Valdav osa publikust pole ka esimeses nooruses, et raugematult näppu visata. Sellest, et inimesed mõnes esimeses reas hüppavad, tantsivad, plaksutavad ja tulesid vilgutavad, jääb daamile veidi väheseks. Aga kui Samantha uurib enne laulu "Naughty Girls Need Love too", kuidas on naughty (ulakas) eesti keeles, sajab vastuseid mitmest kaarest ja lauljanna näost peegeldub rahulolu.

Foto: Aldo Luud

Londonbeati punt, kes on Eestis omajagu käinud, arvab aga, et nad esinevad Tartu, mitte Elva publikule. Rahvas pole piisavalt häälekas, et muusikuile tõde selgeks teha. "Aitäh, Tartu!" kõlab nende suust veel lavalt lahkudeski. Nende segadus on mõneti mõistetav, sest meestel on selja taga närvesööv päev. Nad pajatavad, et tulid Eestisse Moskva kaudu ja Venemaa pealinnas selgus, et miskipärast on lend, mis pidi nad siia tooma, tühistatud. Kohal kolmik siiski on ja näeb säravvalgete kostüümidega tumedal taustal efektne välja. Kui üks mees laulab, siis tantsivad teised sünkroonis. Pigem küll mõõdetud sammul kui endast kõike välja pannes. Kuid need lavaesise publiku hulgas, kes saavad esinejatega plaksu lüüa ja tunda hiti "I’ve Been Thinking about You" ajal enda peal nende sõrmeosutust, lahkuvad kindlasti ülevas tujus.