ÕNN VÕI ÕNNETUS? Uus kallim sarnaneb täpipealt eelmisega, nagu sündinuks nad kaksikutena! (1)

"Minu kolmas elukaaslane on äravahetamiseni sarnane esimesega. Lausa nii tema moodi, et teatris astus meie juurde tuttav muusik, kes pidas mu uut kallimat eksmeheks. "Noh, vana, ei tunne ära?" laksatas ta elukaaslasele õlale. Kus ta siis tunda sai, kui ta pole sama inimene," räägib Krista, kes tõmbab ligi ühte nägu ja tegu mehi kui magnetiga. Ta usub, et see on aidanud tal igast eelnevast lahkuminekust valutumalt üle saada. Samas tunnistab Krista, et meeste sarnasus võib teha ka karuteene.

"Kui Arvo uue naisega abiellus ja temaga poja sai, siis oli mu hing väga katki. Mille poolest oli see naine minust parem? Ta polnud minust ei noorem ega kenam," meenutab Krista (52) oma mõtteid ajast, kui esimene abikaasa ta maha jättis.

Pool aastat öösiti patja nutnud, tuli Krista ellu Tarmo: "Esimene kohtumine oli töine, käsin ühes firmas õigust taga ajamas. Vaatasin ja ei uskunud silmi – võõras mees oli ka väliselt väga Arvo sarnane. Ja tema hääl, sume nagu augustiöö! Kui sulgesin silmad, tundus, nagu räägiks minuga Arvo." Esimesest kohtumisest arenes teine, siis juba vahetasid nad telefoninumbreid. Aasta pärast elasid nad koos.