USAst ja Inglismaast Hispaania ja Dubaini: meie elektroonilise tantsumuusika tähed vallutavad maailma (1)

Kristjan Hirmo ütleb, et Eestisse jagub üsna palju elektroonilise tantsumuusikaga tegelejaid. "Kunagi oli nali, et Eestis on inimese kohta kõige rohkem DJsid," muigab ta. Enamik loodab Hirmo sõnul oma loominguga välismaale pääseda, sest seal on nii publik kui ka autoritasud suuremad.

Ainuüksi välismaale kolimine ei tähenda, et edu on lihtsam saavutada, rõhutab Hirmo, kelle sõnul polegi väga vahet, kas luua muusikat siin- või sealpool piiri. "See, kui kõrgele meie artistid välismaa edetabelites jõuavad, sõltub mitmest nüansist – kas su seljataga on plaadifirma, kui palju see plaadifirma sinusse panustab ja nii edasi. Sa võid olla väga hea, aga kui sa ei suuda ennast turundada, võibki läbilöök tulemata jääda," seletab Hirmo. Artistide edu taga on tänapäeval kontoritäied inimesi. Uute tulijate järjekord on aga kogu aeg ukse taga, nii on lihtne massis märkamatuks jääda.

Madison Mars – salapärane uustulnuk

Madison Mars on salapärane artist, kes ei reeda kusagil enda nime ega vanust. Enda kodulinnaks on artist Facebookis märkinud planeedi Marss. Hirmo kinnitab, et tegemist on tõusva tähega, kes on juba pälvinud mitme välismaa superstaari heakskiidu. "Tema kaht esimest hitti – "Theme O" ja "Milky Way" – on oma settides ja raadiosaadetes mänginud Martin Garrix, Tiesto, Paul van Dyk ja teised. Tal on õnnestunud saada suure Hollandi staari Don Diablo toetus," seletab Hirmo ning lisab, et Madison Marsi viimane EP "Ready or Not" on kiitust pälvinud nii elektroonilise muusika blogides kui ka artiklites. Pole ka ime, sest artisti edu nimel näeb vaeva rahvusvaheline meeskond. "Hea produktsioon, hea heli," iseloomustab Hirmo Madison Marsi muusikat.

Rulers of the Deep jõudis internetiajastust ette

Meelis Meri ja P. Julm ehk Priit Juurmann moodustavad legendaarse house-muusika duo Rulers of the Deep. Hirmo seletab, et juba 90ndatel tegutsenud Rulers of the Deep oli oma kuulsuse tipulsiis, kui internetiajastu polnud veel kätte jõudnud.

Seda märkimisväärsem on edu, mida mehed on interneti abistava toeta saavutanud. "Tolle aja kohta on neil ette näidata päris vägevaid saavutusi, näiteks koostööd kuulsate plaadifirmadega," mainib Hirmo. Tavalisele raadiokuulajale on ilmselt kõige tuntum Rulers of the Deepi edetabelites trooninud hitt "Planet Drum". Tandemit näeb lavalaudadel siiani.

Cartoon pääses vaid mõne kuuga raadiojaamadesse

2015. aastal murdis Eesti muusikasse uus elektroonilise muusika kooslus Cartoon – Hugo Martin Maasikas (25), Joosep Järvesaar (28) ja Ago Teppand (29). Vaid mõne kuuga õnnestus kolmikul oma lugudega pääseda Eesti raadiojaamadesse. Iseasi, kas kuulajad arugi said, et tegu on Eesti kuttide loominguga, sest paljud on imestanud nende "välismaise" kõla üle.

"Teppand on tükk aega Ameerikas stuudiotööd teinud, tal on palju stuudioteadmisi. Järvesaar on mänginud Bedwettersis ja teinud koos sõpradega Grindi pidude sarja. Maasikas on usin produktsiooni ja arvutiprogrammide kallal nokitseja. See kombo töötab hästi," tõdeb Hirmo, kelle väitel on Cartooni mehed ära tabanud Eestis praegu üsna populaarse trummi ja bassi stiili ning sellegi, et hea muusikapala nõuab meloodiat. "Cartooni muusika on ingliskeelne, hästi produtseeritud ja kaasaegne," kirjeldab Hirmo. Ta lisab, et lauljate kaasamine on elektroonilises muusikas üks edu võtmeid. Cartoon on oma lugudesse solistideks valinud Eesti lauljad, nagu Kristel Aaslaid, Daniel Levi ja Jüri Pootsmann.

Beat Service on aja maha võtnud

Beat Service’i nime taha varjub Pärnust pärit DJ ja produtsent Madis Sillamo, kelle tähelend sai alguse 2010. aastal. Sillamo rääkis 2013. aastal Õhtulehele, et trance ajab talle kananaha ihule. Ohtralt tähelepanu ja esinemisi tõi talle koostöö Armin van Buureniga. Juba teismelisena koolipidudel DJ ametiga tutvust teinud Sillamo on Hirmo andmetel nüüdseks Beat Service’i nime all tegutsemise aga lõpetanud. "Elektroonilises muusikas muutuvad trendid üsna

kiiresti, artistid tulevad ja kaovad," nendib ta. Mullu augustis esines Beat Service küll Pärnus Weekendi festivalil ja septembris ilmus tal teine album "Focus", kuid enne seda tegi artist oma Facebooki fännilehele postituse viimati aastal 2013 ja tema muusika austajadki uurivad, kuhu mees kadunud on.

Mord Fustang ammutab inspiratsiooni videomängudest

Mord Fustangina kogub tuntust Koselt pärit Rauno Roosnurm (25), kelle Facebooki lehe iseloomustuses seisab lause: "70% of my body is made of video games (70% mu kehast on tehtud videomängudest)." Hirmo kinnitab, et Mord Fustang on ka oma lugudesse videomängudest pärit helisid põiminud. Tantsumuusikas minnakse DJ sõnul tavaliselt pigem lihtsamat teed ning luuakse palasid, mis vastavad popmuusika kuldreeglitele. "Kunagi rääkis üks produtsent, et kui tahate tantsumuusika hitti luua, siis teipige endal neli sõrme kinni ja jätke üks vabaks, millega meloodia sisse mängite," naerab Hirmo. "Aga Mord Fustangi akordid ja harmooniad on olnud hästi põnevad ja pisut keerukamad, kui me tavaliselt oleme harjunud kuulma." Küllap on teistmoodi muusikalise lähenemisega seotud tõsiasi, et Rauno Roosnurm on lõpetanud muusikakooli klaveri erialal.

Ameerikas resideeriv artist on üles astunud Miamis Winter Music Conference’il, mida väisab igal aastal üle 100 000 inimese, ning Californias Coachella festivalil. Mord Fustang on hoidnud esikohta ka maailma suurimas tantsumuusika veebipoes Beatport, märgib Hirmo.

DJ Critikalist sai Bert on Beats

Bert on Beats ehk Bert Prikenfeld on Hirmo sõnul näide sellest, kuidas ühel tantsumuusikamaailmas tegutseval inimesel on sageli mitu alias’t. Nimelt tuntakse Prikenfeldi juba 90ndatest hiphopmuusik DJ Critikalina. Projekt Bert on Beats tekkis 2009. aastal, muusikaliseks žanriks on Facebookis märgitud global bass – elektrooniline bassimuusika, millesse on miksitud maailma eri paikade traditsioonilise muusika elemente. Hirmo märgib, et pikaajalised muusikaprodutsendid tahavadki sageli mitmes žanris kätt proovida. Uue esinejanimega on Prikenfeld üles astunud nii Eestis kui ka välismaal.

Bombossa Brothers – musikaalsed kaksikvennad

Bombossa Brothersi ehk kaksikvendade Artur (paremal) ja Marek Falgoti (23) kohta ütleb Hirmo, et poisid on alles hakanud sidemeid ja kontakte saama, ning usub, et nende paremad ajad on alles ees, kuigi "Hirmo Faktori" saates ja pidudel on vennad juba aastaid residentkülalised olnud. Hirmo mainib, et tech house’i žanr, mida kaksikud viljelevad, on pigem põrandaalune muusika. Siiski on poistel juba taskus leping ühe Suurbritania agentuuri ja plaadifirmaga. "Neil on ette näidata ka esinemisi Londonist Dubaini ja esimesed festivalimängud."

Bombossa Brothersi eeliseks on Hirmo meelest nende põnev välimus – esimese hooga ei oskagi kahel mehel vahet teha. "Maailm tunneb üht väga edukat kaksikõdedest koosnevat DJ-duot – Nervot Austraaliast –, aga kaksikvendadest koosnevat minu teada polegi."

Syn Cole remiksib maailmakuulsaid hitte

Syn Cole’i nime taga peidab end pärnakas Rene Pais (28), kelle muusikutee sai alguse klaveriõpingutest. Esimene oma süntesaator tekitas noormehes huvi elektroonilise tantsumuusika vastu ja 2007. aasta kevadel avaldaski Pais oma esimesed lood. Nüüdseks on Syn Cole osalenud mitmel mainekal festivalil, nagu "Tomorrowland" Belgias, "Ultra Music Festival" Miamis või "Creamfields" Suurbritannias. Noormehe suurimaks võiduks saab Hirmo meelest pidada koostööd Rootsi megastaariga Avicii, kelle lugudele ta on valmistanud remikse ja kellega kuulub sama plaadifirma ja mänedžmendi alla. Syn Cole on teiste seas remiksinud ka Katy Perry, Ed Sheerani, Jennifer Lopezi, Coldplay ja Take Thati laule.

Bombossa Brothers: "Me otsustasime, et teeme kõike koos."

Kaksikute Marek ja Artur Falgoti esimene kokkupuude elektroonilise muusikaga jääb umbes kaheksa aasta taha. Põhjalikumalt on nad muusikat teinud neli viimast aastat. Noormehed seletavad, et neid köidab elektroonilise tantsumuusika juures kõige rohkem just house’i žanr: "House-muusika ei ole vaid üks kindel suund, tal on väga palju alaliike ja kõrvalekaldeid. See teebki meie meelest selle žanri eriti huvitavaks."

Artur ja Marek tunnistavad, et tegelikult pole neil muusikalist tausta. Nad on ise endas muusikapisiku avastanud ja kõike omal käel õppinud. "Oleme suhtunud hobidesse alati nii, et kui midagi meeldib, tuleb see ikka ise selgeks saada," selgitavad vennad, kel on peaaegu alati olnud ühised huvid ja hobid. Nad usuvad, et sarnased huvid on tekkinud pidevast ninapidi koos olemisest. Artur mainib, et nooremana proovisid nad ka eri harrastusi, ent lõpuks ristusid nende teed ikkagi just muusikas.

Kooslusega Bombossa Brothers tulid noormehed välja, kui neile tehti pakkumine mängida Itaalias. See oli nende esimene välismaa esinemine. Kaksikud võtsid seda uue algusena ja otsustasid hakata esinema välismaal ingliskeelse nime all. Varem esinesid nad kui Artur F & Marc F. Nüüdseks on Artur ja Marek mitu korda välismaal esinemas käinud, kuigi Artur tõdeb, et enamiku aega veedavad nad veel siiski Eestis. "Nüüd sel suvel tuleb meil kõige pikem tuur ja oleme kaks kuud Hispaanias Ibizal mängimas," ütleb ta.

Peale muusika tegutsevad vennad ka ettevõtluses. "Meil on loovdisainiagentuur, korraldame Eestis üritusi ja paar viimast aastat oleme proovinud kätt ka toitlustuses, Tartus on meil sushi take away (kaasaostmise – S. R.) koht," loetleb Artur nende tegemisi.

Kas niiviisi pidevalt koos olles omavahel ütlemiseks ei lähe? Marek nendib, et pingelisi hetki tuleb ette küll, aga nad üritavad

asja alati kiirelt lahendada. "Langetasime otsuse, et teeme kõike koos – siis tuleb ju hästi läbi saada."

Tulevikuplaanid on Bombossa Brothersil suured. Vennad ütlevad, et kõigest ei saa veel kahjuks rääkida, aga kindlasti on neil soov arendada house-muusika kultuuri Eestis. Kaksikud on hiljuti algust teinud ka oma üritustesarjaga "Bombossa" klubis Studio. Arturi sõnul on rahvas selle väga hästi vastu võtnud ja üritused jätkuvad uuel hooajal veel võimsamalt. Oma suurimate eeskujudena nimetavad vennad Solomuni, Marco Carolat ja Carl Coxi.

Mis on elektrooniline tantsumuusika?

Elektrooniline tantsumuusika (ingl electronic dance music, lühendatult EDM) tähendab arvuti abil loodud rütmikat muusikat, mis on mõeldud esitamiseks klubides ja tantsulistel meelelahutusüritustel. See ei ole kindel žanr, vaid katustermin mitmele populaarsele muusikažanrile, nagu näiteks techno, house, trance, dubstep ning d’n’b ehk trumm ja bass. Esimeste elektroonilise tantsumuusika viljelejate seas olid 1970. aastate lõpul Itaalia muusik Giorgio Moroder ja Saksa bänd Kraftwerk.