Inimesed

Imeline 3D-animatsioon: kuidas Steve Jobs filmimaailma pea peale keeras 

Katrin Pauts, 16. juuli 2016, 04:00
TAGASI EKRAANIL: Mammut Manny ja mõõkhammastiiger Diego, kes «Jääaja» vaatajaile tuttavad juba esimesest filmist, jätkavad seiklemist ka filmisarja viiendas jaos. Foto: Vida Press
Viienda filmiga kinodesse jõudnud "Jääaeg" on üks edukamaid filmiseeriaid, mis loodud kinomaailmas revolutsiooni toonud kolmemõõtmelise arvutianimatsiooni abil. Suure visionääri Steve Jobsi eestvõttel Pixari stuudiotes välja töötatud tehnoloogiat peetakse filmiajaloo suurimaks teetähiseks pärast värvifilmi tulekut. Praegu kasutab seda kogu Hollywood – kunstlik reaalsus pole enam puine, vaid sama veenev kui pärismaailm.

"Teadsime, mida arvutianimatsioon suudab, ning olime samuti kursis sellega, mida see paraku ei suuda – kõik kippus välja nägema, nagu oleks see plastist. Meie siis mõtlesime: aga mis siis, kui filmi peategelased olekski plastist? Inimesi oleks hakatuseks olnud ehk liiga raske luua," meenutas Pixari stuudio loovjuht John Lasseter Telegraphi veergudel mänguasjade salaelust vestva "Leluloo" idee sündi. "Leluloost" sai film, mis muutis kogu meelelahutusmaailma. Tegijad möönavad, et kuigi tolleaegsete standardite järgi oli film revolutsiooniline, tundub see tänapäeval üle vaadates üsna kohmakas – pärast "Lelulugu" on sealt alguse saanud tehnoloogia suurte hüpetega aina edasi arenenud.

TEETÄHIS: «Leluloo» esimene film muutis 1995. aastal kogu meelelahutusmaailma. Foto: Vida Press

Samal teemal

Algul oli Pixar režissöör

George Lucasele kuuluva LucasFilmi haru. Lucas ei näinud sel tulevikku ning müüs stuudio 1986. aastal tehnoloogiagigant Apple’i asutajale Steve Jobsile . Algselt tahtis Jobs Pixarist tarkvarafirma teha, aga üha enam hakkas talle meeldima animafilmide tootmise idee. 1995. aastal kinodesse jõudnud "Lelulugu" oli esimene üdini arvuti abil animeeritud täispikk film. "Leluloo" üks loojaid Ed Catmull meenutas ajakirjas

Time, et kui Disney noorukeselt Pixari stuudiolt filmi tellis, kõndis kogu meeskond nagu noateral – ebaõnnestumine tähendanuks neile paljutõotava diili katkijäämist ja ilmselt ka Pixari hukku. Revolutsioon kinomaailmas jäänuks olemata.

Joonistused ärkavad ellu

Pixaris töötati välja tarkvara RenderMan, mis võimaldab arvuti abil loodud tegelaskujusid elustada veenvamalt kui kunagi varem – pilt on selge ja detailirohke. Renderdamine ehk visualiseerimine tähendab objekti matemaatilise mudeli teisendamist kujutiseks, mida saab ekraanil vaadata. Selliseid programme on praeguseks olemas palju, aga RenderMani peetakse neist siiani parimaks.

RenderManiga loodavat fotorealistlikku animatsiooni on kasutatud ka suurejoonelise visuaalse keelega mängufilmides, nagu "Jurassic Park", "Titanic", James Bondi, Harry Potteri ja "Sõrmuste isanda" seeria. Tarkvara on võimaldanud luua usutavat pseudoreaalsust, millesarnast kinokunst varem ei tundnud. Alates möödunud aastast saavad

RenderMani tasuta alla laadida

ja piiramatult kasutada kõik asjaarmastajad tingimusel, et nad ei teeni selle abil äritulu. Catmulli sõnul loodab Pixar, et nende tarkvara äratab noortes filmihuvi ja käsitööoskused, millest kunagi sünnivad uued võimsad linateosed.

"Leluloost" sai tohutu kassamenuk – üle maailma kogus see 360 miljonit dollarit piletitulu. Neli korda rohkem, kui Jobs oli oma kõige märjemates unenägudes lootnud. Rahvas tungles ilmaimet vaatama ja film oli kolm nädalat järjest kinomaailma suurim hitt. See kandideeris kolmele Oscarile ning võitis kuldmehikese erilise saavutuse eest filmimaailmas. "Leluloo" menu võtmeks peetakse, et see on ühtviisi tugev nii tehnoloogiliselt kui ka loominguliselt – kui seni kippusid sellised üllitised keskenduma kas ühele või teisele, siis seekord sai kinopublik täispaketi. Seninägematu visuaal jutustas köitvat lugu, mis läks ühtviisi peale nii lastele kui ka täiskasvanutele. Pixari tegijate sõnutsi ongi kõige tähtsam alati lugu, tehnoloogiaimed pole omaette väärtus, vaid võimas vahend hea loo jutustamiseks.

Järgmiste filmidega edu jätkus. Praeguseks on Pixari kontol 17 filmi, 16 Oscarit, seitse Kuldgloobust ja 11 Grammyt ning kassatulu arvestuses on miljonitest saanud miljardid. Kui Pixari läbimurdeni võis Disney stuudio end animafilmimaailma ainuvalitsejaks pidada, siis eduloo tuules soovisid ka teised stuudiod pirukast tükki haugata ning peagi tekkis Hollywoodis terve animatsioonidele spetsialiseerunud tööstusharu. "Pixar näitas kõigile ette, kuidas filme tegema peaks," kommenteeris maineka filmiajakirja Variety toimetaja David Cohen. "Kui palju see meelelahutusmaastikku muutis, on raske isegi sõnadesse panna. See on praegu hoopis teistsugune."

Jobs ei seganud, aga oli nõudlik

Edust tiivustatuna tellis Disney Pixarilt veel viis filmi. Neist märkimisväärsemaid oli "Leluloo" järg – ajaloo esimene täielikult digitaalselt loodud film. Ajalugu tegi 1999. aastal linastunud "Lelulugu 2" ka sellega, et oli kinomaailmas esimene jätkufilm, mis teenis originaalist suuremat kassatulu.

Steve Jobs ei sekkunud Pixari loomingulisse töösse rohkem kui oma kuulsa nõudmisega, et iga väikestki liigutust tehtaks viimase peal kvaliteediga. Just tema maksimalism, mis käskis toodet arendada senikaua, kuni see

oli ei rohkem ega vähem kui

perfektne, olnud Pixari edu alus. "Steve uskus meie pöörasesse unistusse, et arvutil animeeritud filmid on päriselt ka võimalikud. Tema ainus soovitus meile oli: tehke sellest üks võimas asi," meenutasid Pixari kolleegid

Jobsi hea sõnaga, kui pankreasevähki põdenud Jobs 2011. aasta oktoobris 56aastaselt teise ilma läks.

Jobsi eesmärk oli teha Pixarist stuudio, mis oleks filmimaailmas sama mõjukas nagu Disney kompanii. Praegu on Pixar aga üks Disney filiaalidest – 2006. aastal ostis Disney selle rohkem kui seitsme miljardi dollari eest ära. Võimas saavutus, kui arvestada, et omal ajal ostis Jobs Pixari "kõigest" viie miljoniga.

Klassikalisest joonistatud animatsioonist loobus selle valdkonna kunagine suverään Disney stuudio alles mõni aasta tagasi, kui andis teada, et rohkem seal käsitsi filme ei tehta, ja vastava divisjoni laiali saatis. Klassikalise animatsioonikunsti kuldajal lummas Disney filmidega, nagu "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", "Bambi", "Miki-Hiir" ja "Pinocchio". Vanity Fair on kirjutanud, et eelmise sajandi esimeses pooles töötasid Disney stuudiotes ehast koiduni valgetes kinnastes kunstnikud, et multifilmikangelased ellu äratada. See oli kurnav töö ning kes ei olnud piisavalt kiire, võis varsti vallandamispabereid oodata. Ööpäev läbi pintslit hoidnud töölised olevat tihtilugu varisenud oimetult stuudiopõrandale. Arvutianimatsiooni võidukäik kinolinal ei tähenda siiski joonistamise täielikku kadumist – käsitsi tehakse multifilme tänapäevalgi.

«Jääaeg» – üks aegade edukamaid animafilme

«Jääaja» frantsiis on üks menukamaid arvutianimatsioone. Seda toodab suurstuudio 20th Century Fox haru Blue Sky, mis on üks Pixari tuules tekkinud edukaid tootjaid. Esimene «Jääaja» film tuli välja 2002 ning sai nominatsiooni parima animeeritud filmi Oscarile. Lugu jutustab laiskloom Sidi, mammut Manny ja teiste elukate seiklustest karmis paleoliitikumis. Kinodesse jõudnud «Jääaeg 5: Kokkupõrge» rõõmustab Eesti kinopublikut tuttavate koduste häältega – filmi on dubleerinud Lembit Ulfsak, Marko Matvere, Anu Lamp, Priit ja Evelin Võigemast,
Helene Vannari, Mirtel Pohla, Kristjan Üksküla ja Lenna Kuurmaa.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee