Mai Agan võitis Rootsis Alice Babsi džässiauhinna: rootsi muusikud on mind omaks võtnud!

Mai Agan selgitab, et tegu pole võistlusega, kuhu saaks ise kandideerida. „Alice Babsi džässistipendiumil on oma nõukogu, kes seda kord aastas välja annab, ning keegi pidi mind auhinnale üles seadma. Mina sain ainult sõnumi, et tere, teie olete selleaastase Alice Babsi auhinna laureaat. See oli ka mulle täielik üllatus!“ kinnitab Mai.

Võiduteadet luges muusik mõned kuud tagasi Rootsis tuuribussis istudes. Kirja saatis hinnatud saksofonist Joakim Milder, keda ta nimetab üheks oma gurudest muusikaakadeemia õppejõudude seas.

„Mulle läks väga südamesse, et minu muusikaline tegevus sellise tunnustuse pälvib, sest Rootsis on ju tohutult palju fantastilisi noori muusikuid,“ lausub Mai. Stipendiumi andsid talle Stockholmis Skanseni vabaõhumuuseumis üle Alice Babsi tütred Titti ja Lilleba.

„Ma olin ette valmistanud väikese rootsikeelse kõne, kus tänasin kõiki, kes on mind minu muusikuteel toetanud, ja selgitasin, kui palju see tunnustus mulle tähendab, eelkõige seetõttu, et ma ei ole rootslane, vaid eestlane ja olen nii tänulik, et mind on omaks võetud,“ meenutab Mai esmaspäevast tseremooniat.

Ka oma Facebooki lehel rõõmusõnumit jagades mainib 28aastane bassimängija, et on suur au saada rootsi muusikute perre vastu võetud. „Ma mäletan, kuidas ma läksin kuus aastat tagasi õppima Skurups Folkhögskolasse (Skurupi džässmuusika kõrgkooli – K. A.) ja ütlesin, et kui ma pole 30. eluaastaks midagi saavutanud, siis teen muusikaga lõpparve. Arvan, et nüüd seda küll ei juhtu,“ kirjutab Mai postituses ja lisab: „Sügaval sisimas ma tegelikult teadsin, et seda ei juhtu kunagi. Ma jään alati muusikat mängima, tulgu mis tuleb – see on miski, mida keegi ei saa mult iial ära võtta.“

Õhtulehelegi kinnitab Mai, et pole kunagi päris tõsiselt muusikast loobumist kaalunud. „Muusika on minu parim sõber, minu armastus, minu lohutus, elupäästja, kirg, hobi ja töö, on alati olnud ja jääb selleks.“ Äsjast stipendiumi peab ta aga kindlasti seni kaalukaimaks tunnustuseks ja suureks innustuseks.

„See auhind annab märku, et ma olen paljude inimeste radaril suurem, kui ma ise arvata oskan, ning see teeb hinge soojaks. Auhind on toonud mulle palju tähelepanu üle Skandinaavia ning aidanud minu muusikal levida. On tehtud esinemispakkumisi ja Rootsi raadios mängib MaiGroup ka natuke tihedamalt kui varem,“ räägib Mai, kes esitab oma loomingut viieliikmelise bändiga.

Auhinnaraha paigutab Mai muusikaga tegelemisse: „Jätkan oma unistustele järgnemist, muusika kirjutamist ja harjutamist ning see stipendium teeb minu elu kindlasti natuke lihtsamaks.“

Mai Agan on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, 2010. aastal siirdus ta Rootsi Skurupisse, aasta hiljem astus Stockholmi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse, 2014. aastal lõpetas seal bakalaureuseõppe ja on praegu magistriõppe lõpusirgel.

Alice Babs (1924–2014) asutas stipendiumi juba oma eluajal, seda on välja antud 13 korda. Babs laulis nii rootsi rahvamuusikat kui ka ooperilaule, ent kogus enim tuntust džässlauljana. 1958. aastal, kui Rootsi esmakordselt Eurovisioni lauluvõistlusel osales, tõi Babs lauluga „Lilla Stjärna“ („Väike täht“) oma riigile neljanda koha.