Muistsed eestlased kontrollisid isegi viikingite kaubateid (5)

"Tegelikult pärineb mitu vääriseset sellel näitusel juba ajast enne viikingeid," täpsustab üks näituse kuraatoreid, teadur Priit Lätti aarete ligikaudset vanust. "Tahtsime sellega tähelepanu juhtida, et samad kaubateed olid kasutusel juba varem."

Lätti toob näiteks 5.–6. sajandist pärineva hõbevaagna, mis rangelt võttes ei kuulu viikingiaega, kuid on tema sõnul näituse üks kurioossemaid leide.

"See hõbedast kastmevaagen on Eestisse jõudnud Bütsantsist ning oli kasutusel keisri õukonnas kastmete serveerimisel." Kurioosseks teebki leiu mehe hinnangul see, et nii uhkeid asju tänapäeva Eesti aladele naljalt ei sattunud. "Fakt, et see keisri isiklik ese on siia jõudnud, on märgiline seetõttu, et selliseid esemeid on siit leitud kaks ja mujalt mitte ühtegi."

Lisaks väärisesemetele saab näitusel tutvuda ka näiteks viikingiaegsete matmiskommetega.

Ehkki augustis on Lennusadamas tulemas näitus viikingite üldajaloost, olid muistsete eestlaste suhted viikingitega Lätti sõnutsi piisavalt olulised, et teha neist päris omaette väljapanek. "Kaubateed läksid mööda Eesti põhjarannikut ja Peipsi kallast. See tähendab, et me olime nii-öelda värava peal ees ja kontrollisime viikingite retki," põhjendab Lätti.

Meremuuseumi turunduskommunikatsiooni spetsialist Kristi Hürri leiab, et näitus võiks tõsta iga eestlase enesehinnangut, kuna eestlased olid suured tegijad, kellega tuli arvestada.

"Viikingitel tuli meiega häid suhteid hoida, ei tohtinud tulla sõja ja rüüstamisega, sest neil oli vaja sama teed pidi ka tagasi tulla. Vastupidiselt näiteks Inglismaale, kus ookean on suur ja lai."