Muistsed eestlased kontrollisid isegi viikingite kaubateid (5)

Näitusel väljas olev kastmevaagen on eesti poisi poolt sisse vehitud Rooma keisrilt ja tootud tagasi Eestisse Prantsusmaa kaudu. Miks nii tehti? Roomlased reisisid ja vallutasid Pöhja poolkera maid juba enne kristust. Soomes neil oli vasekaevandusi ja Tallunnas peatuti ja vöeti orjasid. Poiss maksua kätte tema perekonna orjaks viimise sest. Eestlane kangust täis kui on öige eestlane. Teine vaagen on viikingeilt saadud pulma kingiks Kassari kuninga tütre ja viikingi kokku minekul umbes aastal 400. Viikingit röövisid selle vaagna Inglismaalt kuhu se oli saadetud kingitusena ühele naisele. Lepingud viikingite ja eestlaste vahel olid jöus aastani 800 siis toimus laastamisi viikingite pookt ja nende nöudmised kasvasid näiteks saaremaalaste meelest liiga suureks ja söda venelastega. Olavite aeg Norras hakkas otsa saama. Rahu ajal peeti nöupitamisi ka Tallinnas kolm korda. Suured pealikkude nöupitamised kus otsustati koostööst, merekulust, kaubandusest ja lahendati riidusid.