Jäämurdjal Suur Tõll nii pummeldati kui ka hoorati (3)

"Oli juhuseid, kus kapten pidi mõne laevatöölise päeva pealt lahti laskma, kuna ta ei ilmunud tööle, jõi liialt palju või eksis millegi muu vastu," jutustab raamatu "Jäämurdja Suur Tõll" üks koostajatest Teele Saar.

Saare sõnul oli kapteni roll ka vastutada laevapere eest ja reageerida korrarikkumiste puhul.

Kõige silmapaistvam lugu juhtus naise hinnangul 1924. aastal laeva kokaga. "Ta jäi jäämurdja juhtkonnale vahele sellega, et tõi sadamas olles oma kajutisse salaja võõraid mehi, et neile seksiteenuseid osutada. Kokk vallandati päeva pealt," pajatab Saar.

Rikkumisi tuli laeval ette igat laadi ja vastavalt sellele võisid karistused Saare kinnitusel küündida hoiatusest kuni lahti laskmiseni. "Samuti 1924. aastal, kui kolm masinameeskonna liiget ei ilmunud mitu korda tööpostile, kirjutas kapten neile vallandamiskäsu ning lisas sinna: "Neid mehi palun edaspidi riigilaevadele enam mitte tööle võtta!"" toob Teele Saar karmima näite.

Merekarude elu juurde kuulus ka alkoholi tarbimine, mis mõnel juhul lõppes samuti töölepingu lõpetamisega. "Kui ikka mõni mees keeldus töötegemisest ega reageerinud ka hoiatusele, tuligi töösuhe lõpetada," nendib Saar.

1914. aastal Saksamaal valminud Suur Tõll on ainus Balti riikides säilinud Teise maailmasõja eelne aurulaev. Kahe maailmasõja vahelise Eesti suurim jäämurdja andis tollal Tallinna sadamale võimaluse aastaringseks väliskaubanduseks. Oma ajaloo jooksul viis korda eri võimu all nime vahetanud aurikust kõneleva raamatu on koostanud Eesti Meremuuseumi teadurid Mihkel Karu, Priit Lätti ja Teele Saar.